Tapeedi asemele värvitud pind

Jorma Piisinen
Tõelist jama saab kogeda see, kes peab maha võtma mitu kihti tapeeti, mille vahel on veel ka ülevärvitud tapeeti. | Shutterstock

Moodi on läinud tapeetseinad värvitud seinte vastu vahetada, aga paljud pelgavad tapeedieemaldamistööd ja sestap värvivad tapeedi lihtsalt üle või liimivad kes teab mitme kihi tapeedi peale veel ka ülevärvitava seinakatte. Nii keeratakse kokku aga paras käkk.

Kui kavatsetakse hakata remonti tegema, on esimene küsimus tavaliselt see, et kuidas saaks kõige kergemini töö tehtud. Vastus on: ära tee mitte midagi – nii pääsed asjast kõige hõlpsamalt... Muidugi jääb sellisel juhul ka eesmärk saavutamata. Aga kui üldse midagi teha, siis ikka korralikult! Ja alati saab tulemuse odavamalt ja kergemalt, kui kohe hankida õiged vahendid ja tööriistad ning teha töö või siis lasta see teha, nagu kord ja kohus.
 

Tapeeti ära üle värvi!
 

Tapeedi ülevärvimise põhirisk on, et värv võib tapeedi aluskliistri niiskeks teha ja seinakate tuleb lahti. Niiskunud pabertapeet paisub, selle alla tekivad õhumullid ning tapeedi pind muutub kühmuliseks. Kui värv ja tapeet kuivanud, võivad kühmud küll taas sirgeks kuivada, aga neil kohtadel jääb tapeet siiski seinast lahti. Selle tajub ära seinapinna silitamisel vastavatel kohtadel tekkiva kahina kaudu. Tapeedil, mis on aluspinnal kinni, silitamisel sellist kahinat ei teki.
Hoopis suurem probleem on aga see, et tapeedi paaniservad jäävad püstiste joontena värvipinnal selgelt nähtavaks. Sellised püstjooned jäävad aimatavaks ka siis, kui tapeet katta ülevärvitava seinakattega.
 

Alati eemalda vana tapeet!
 

Tõelist jama saab kogeda see, kes peab maha võtma mitu kihti tapeeti, mille vahel on veel ka ülevärvitud tapeeti. Sellisel juhtumil saab rääkida rasketest tööoludest ning seetõttu peabki asju arutama pikemas perspektiivis.
Ära tapetseeri kunagi vana tapeedi peale – juhtuda võib sama nähtus, nagu tapeedi ülevärvimisel: vana tapeet tuleb seinalt lahti. Selge on seegi, et iga uus tapeedikiht raskendab hilisemat tapeedieemaldustööd.
Suurem probleem ületapeetimisel on see, kui seda tehakse õhukese tapeediga – aluspind peab olema tingimata kogu seina ulatuses ühevärviline; kirju vana tapeet jääb aga õhukesest uuest tapeedist päikesevalguse käes läbi kumama.
 

Erinevad tapeedid
 

Tapeete on mitmesuguseid: õhukesi pabertapeete, paksemaid reljeefse pinnaga, vinüüliga kaetuid ja tekstiiltapeete. Üldiselt on kõik kliistriga liimitud tapeedid kergesti seinalt eemaldatavad. Kui aga tapeet on kinnitatud liimiga, ei tasu eemaldamistöö peale aega raisata. Sama pädeb ka vanaaja kombel seinale pandud tapeetide suhtes, kui kliistri hulka on segatud puiduliimi – tapeeti lahti ei saa.

Reljeefsed ja vinüültapeedid tasub eemaldada sedasi, et rebida kõigepealt maha niiskumist takistav pinnakiht. Selle, mis lahti pole tulnud, saab juba tunduvalt lühema ajaga lahti leotada.
Ülevärvitud tapeedi eemaldamisel tasub enne ogarulliga töödelda tapeedipind auguliseks, et niiskus pääseks tapeedi alla seda lahti leotama.

Tekstiiltapeedid tulevad aluselt lahti harva. Nendega on kõige lihtsam, kui rebida lahti see, mis lahti tuleb, ja kui alusliimi jääb sinale kinni, peab seinad lihtsalt üle pahteldama. Teine variant on katta seinad 6 mm paksuse remondikipsplaadiga, mille plaatide liitekohad kaetakse vuugilindiga ja kruvipead pahteldatakse.
Selliste seinte puhul, kus valgus paistab otse piki seinapinda, tasub teha ülepahteldamine, sest kipsplaatidega ei saa nii sirget seina, et vuukide kohad valguses näha ei jääks.
 

Ettevalmistavad tööd
 

Enne tapeetimistöö algust tasub juba eelmisel päeval neis ruumides, kus on radiaatori- või põrandaküte, vähendada temperatuuri, nii et see töötegemise päeval oleks temperatuur 15 °C kandis. Tapeedieemaldustööd edendab ka see, kui vastavas ruumis hoida tapeedi eemaldamise ajal aknad-uksed suletuna. Tuulutamine ja õhu liikumine ruumis kuivatab ruumi õhku ja raskendab tapeedi eemaldamist.

Kolmas tähtis asjaolu on, et enne tapeedieemaldustööd oleksid vastavas ruumis elektrikaitsmed välja lülitatud. Tasub maha võtta ka pistikupesade ja lülitite seinapealsed osad, põranda- ja laeliistud ning uste piirlauad. Sedasi on tapeedieemaldamist kergem alustada ja veelgi lihtsam on värvimistööl – nii ei pea värvi eest kaitsma lüliteid ja pistikupesi ning põranda- ja laeliiste. Muide, liistude tagaküljele on soobvitav pärast nende eemaldamist märkida järjestuse number, et tagasipaigaldamine suuks võimalikult hõlpsasti.

Tapeedieemaldamise järel on hea tagada pahteldamis- ja lihvimistöödeks piisav valgus. Korralik ja võimas prožektor on hea vahend, et valgustada seina külgsuunast; see näitab parimini ära seinal olevad vead ning pahteldamis- või lihvimistarviduste. Ettevalmistatud seina tuleb ka loomulikus päevavalguses vaadelda.
 

Tapeedieemaldusvahendid
 

Tapeedieemaldamiseks on olemas mitmeid vahendeid, mis üldiselt ei ole võrreldes veega midagi erilist. Mõjusaim vahend vana tapeedi mahavõtmiseks, mis tekitab ka vähim kõrvalmõjusid, on kuum kliister. Tasub hankida odavaim kliistripakk ning segada selle sisu kuuma vette. Vahel, kui kliister on liiga pundunud, tuleb lisada keevat vett. Kliister hoiab tapeedipinna pikalt märjana, seda ei pea pidevalt lisama, nagu vee puhul – vee kasutamisel on pind juba enne kuivanud kui seina lõppu jõuad.

Paks kliister ei vaju seinalt põrandale seda rikkuma, nagu vedelamate ainetega juhtub. Pealegi tungib kuum kliister oma niiskusega paremini läbi tapeedi, pehmendades seda aluskliistrini. Paks kliister on massilt suurem kui õhemad ained ja seega ka säilitab soojust kauem, mis kergendabki tapeedieemaldustööd.
 

Lase kliistril mõjuda
 

Vana tapeedi niisutamine on kogu tapeedieemaldustöö olulisim osa. Selleks peab varuma piisavalt aega. Mõttetu on niisutamise järgselt veerand tunni pärast minna tapeeti maha võtma. Kui pealemääritud kliistrit lasta tapeedile mõjuda tund-poolteist, on eemaldustöö hulga kergem.
Tihti tulevad vanad tapeedid lahti lausa paanide kaupa, kui lasta kuumal kliistril seinal piisavalt kaua mõjuda. Aeg-ajalt tasub kontrollida, et kliister oleks piisavalt märg, ja kui see on hakanud kuivama, tuleb märga kliistrit lisada. Lahustivaba tapeediliimi kasutades hakkab vana tapeet lahti tulema vaid postmargisuuruste tükkidena.

Kui tapeet on liimitud puitlaastplaadile või muule kõvale plaatpinnale, on15–20 cm laiune pahtlilabidas tapeedi lahtilükkamiseks hea vahend – kui paanid just tervetena seinalt ei irdu.

Ka korralikult kruntvärvitud kipsplaadilt eemaldub tapeet pahtlilabida abil, ilma et plaadipind vigastuks. Kui aga kipsplaat on kruntvärvimata, tuleb pahtlilabidaga tapeedi eemaldamisel olla tähelepanelik, et mitte kipsplaadi pinda vigastada. Kui sellises töös pahtlilabidaga kipsplaadi pind vigastatud saab, tähendab see plaadipinna parandamist enne värvimistööd.
 

Eemalda vana kliister
 

Kui vana tapeet on seinast eemaldatud, oleks hea veel ka vana kliistri jäljed seinalt puhastada. Lihtsaim on vana tapeedi aluskliister seinalt maha kaapida kohe tapeedi eemaldamise järel, kuni see on veel pehme. Pahtlilabidaga saab vana kliistrijäägid seinalt suuremalt osalt lahti, viimistleda võib veel märja lapiga. Selline tegutsemine hõlbustab järgmist tööetappi ehk seinal olevate aukude täitmist. Vana kliister kipub kämbuna rulluma pahtlilabida ja seina vahel ning aukude täitmisest ei tule õieti midagi välja.
 

Kontrolli seinaplaate
 

Puithoonetes on tihti kruvipead pinnast kõrgemale tõusnud ja pahtel neilt lahti tulnud. See tulneb sellest, et puitkonstruktsioonid seinaplaadi all on kuivanud ja seinaplaat karkassiposti ja kruvipea vahel logiseb. Seda võimalikku asjaolu peab alati enne pahteldustööd kontrollima. Käega ja kogu keha raskusega tasub karkassipostide kohalt kogu sein läbi katsuda. Karkassipostide vahelt jõuga vajutada pole mõtet – käsi võib plaadist läbi minna.

Kui pahtel kruvipeadele kinni ei taha jääda, tasub vastavate karkassipostide kohal lisada juurde veel mõni kruvi, et pingutada seinaplaat karkassiposti vastu, millega võivad esile tulla veel teisedki vanad plaadikinnitukruvide pead, mille peab siis veel omakorda enne uut pahteldamist taas plaadiga tasapinda keerama. See töö tundub ehk üleliigsena, aga on mõttekas siiski antud tööetapis ära teha – muidu võivad probleemid ilmneda alles siis, kui seinad juba värvitud.

Puitlaastplaatidega kaetud seintel tulevad naelapead nähtavale samal, eelmainitud põhjusel. Isegi liiga vali muusika, eriti bassihelid mõjuvad nii, et naelapead tõusevad puitlaastplaadist ülespoole.
 

Korralik töövalgus hõlbustab töötamist
 

Kui kõik seinakonarused ja lohud siledaks saadud, on aeg seinad üle lihvida. Isetegija puhul õnnestub see parimini teleskoopvarre otsa kinnitatud lihvplaadiga. Sobivaim lihvpaberi karedus on P 80–100. Lihvimisel tasub üle kontrollida, et seinal poleks vana kliistri jälgi, mis värvipinna alt karedamate kohtadena selgesti paistma jääksid.

Pärast lihvimist tuleb vaadata, kas on vaja veel kuskil lisapahteldamisi teha. Tuleb meeles pidada, et värvimisele tulevad pinnad tuleb alati palju hoolikamalt ette valmistada kui tapeedi alla tulevad pinnad.

Värvimistöö järel jääb vaid tagasi paigaldada põranda- ja laeliistud ning elektrilülitite ja pistikupesade katted, ning lõpuks ruum ära koristatada. Ja võibki töö tulemust nautida!

 

Mida teha lae ja põrandaga?

Tapeetimistööd kavandades tasub arvesse võtta ka lagede värskendamise vajadust. Ehkki laed juba värvitud, tasub need uuesti värvida koos tapeetimisega. Tööde järjekord peaks aga olema ülevalt alla: kõigepealt värvitakse lagi, siis sein ja alles viimases järjekorras põrand.

Tavaliselt on nii, et kui ruumi pindadest vaid üht värskendada, tunduvad töö lõppenuna muud ruumi pinnad värskendatu kõrval määrdunutena, mistõttu on mõttekas värskendustöö ette võtta kõigi ruumi pindade suhtes.

Sarnased artiklid