23. septembril 2017 peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, sest eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud.
"Taotluste vastuvõtmise peatamise tõttu jäid paljud korteriühistud, kes olid juba alustanud ettevalmistusi rekonstrueerimiseks ja teinud kulutusi rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, ilma toetuse taotlemise võimalusest," rõhutab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 mln eurot toetuseks ettenähtud 102 mln eurost.
Oktoobris toimunud korteriühistute suurfoorumil tegid ühistud ka ühispöördumise valitsusele ja parlamendile, milles rõhutasid korterelamute rekonstrueerimise toetuse jätkumise olulisust olukorras, kus varasemalt eraldatud rekonstrueerimise toetuse raha on lõppenud.
"Tegime ettepaneku eraldada edukaks osutunud meetme jätkumiseks riigieelarvest 60 miljonit eurot kahel järgneval eelarveaastal. Kahjuks tehtud ettepanekuga ei arvestatud," nendib Jaadla.
Eesti Korteriühistute Liit soovib aga jätkuvalt pöörata Riigikogu, valitsuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tähelepanu korterelamute rekonstrueerimise toetuse olulisusele. "Asume koos korteriühistutega koguma täpseid andmed, et välja selgitada, kui palju korteriühistuid jäi toetusest ilma, milline oli toetuse taotlemiseks ettevalmistusi teinud korteriühistute planeeritud renoveerimismaht ja kui palju kulutusi tegid korteriühistud heauskselt renoveerimise ettevalmistuseks, lootes võimalusele rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks," selgitas Jaadla.
Küsitlusega saab tutvuda liidu kodulehel www.ekyl.ee.
Vastama oodatakse korteriühistute esindajaid ja tehnilisi konsultante, et selgitada välja, milline on hetkel ootel olev aktuaalne korterelamute rekonsturueerimise vajadus ja kui palju on korteriühistud juba teinud kulutusi korterelamute rekonstrueerimise toetuse jätkumise ootuses.
Jaadla sõnul on rekonstrueerimistoetuste näol tegemist tõhusa meetmega, mis on mitmel pool Euroopas ka kiitust leidnud. "Eestit on seni esile tõstetud kui head näidet. Euroopa üheks prioriteediks on vastutustundlik eluasemepoliitika, mis tuleb kiirelt viia vastavusse ühiskonna vajadustega. Üheks oluliseks märksõnaks on hoonete muutmine energiasäästlikumaks, kuid ilma riiklike toetusteta on see väga raske,” rääkis Euroopa elamuorganisatsiooni Housing Europe juhatusse kuuluv Jaadla.
