Vahtsoojustuse ABC. Õige vaht õigesse kohta

kodus.ee
Avatud pooridega vahtusid Eesti tingimustes kasutada ainult sisekonstruktsioonides. | Shutterstock

Kuhu sobib PUR-soojustus ehk PUR-vaht? Kas puitmaja on mõistlik soojustada vahu või villaga? Kas vahtsoojustust saab hiljem ka eemaldada ja asendada mõne teise soojustusega?

Eesti Varaehitus OÜ sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets ütleb, et ehituses on üks olulisemaid reegleid see, et majad ei “hinga”, vaid hea sisekliima peab tagama korralik soojustagastusega ventilatsioon. Majade nn hingamine tähendab seda, et majas sees olev veeaur liigub konstruktsiooni (soojustusmaterjali) kaudu majast välja. Aga selleks, et soojustusmaterjal ka sooja peaks, ei tohi sinna üleüldse veeauru sattuda. Kui satub, siis talvel miinuskraadidega ei liigu see kuhugi soojustusest välja, vaid sinna tekib jääkristalle ning soojustusmaterjali soojapidavus väheneb ehk soojusjuhtivus suureneb.

Jääkristalli parim näide on talvel kõvasti töötav inimene, kelle villane kampsun on väljastpoolt härma läinud. "Sellepärast ka arhitektide tehtud arvutused kokkuhoius ei pea paika, sest ehitajad tihti ei suuda tagada tõhusat soojustusele vajalikku aurutõket ning ka korralik õigete teipidega teipimine jääb tegemata. Sellised tingimused kehtivad nii villade kui ka EPS-plaatide ja avatud pooridega vahtude puhul ehk need vajavad korralikku auru- ja tuuletõket," seletab Raul Õuemets.

Raul Baumann firmast Soojustusvaht OÜ nendib samuti, et tänapäeva hoonete puhul on sihiks võetud passiivmaja standard ning ehitatakse vastavalt nõuetele aurutihedalt. Ka villa puhul paigaldatakse aurutõke, et veeaur soojustuse sisse ei pääseks. "Suletud pooridega PUR-vaht on ise aurutihe ning aurutõket eraldi ei vaja. Siin on märksõnaks ventilatsioon. Kogu elutegevusest tekkiv veeaur juhitakse hoonest välja ventilatsiooni abil. Vanemates hoonetes võiks olla lokaalne väljatõmme vähemalt märgruumides. Ka ahiküte aitab õhuvahetusele kaasa. Vahu eelis on veel tunduvalt tõhusam soojustus ehk sama tulemus saavutatakse peaaegu kaks korda õhema kihiga kui näiteks villa puhul. Samuti ei allu vaht pikema aja jooksul gravitatsioonile ega vaju ära," räägib Raul Baumann.

Korraliku ventilatsioonita vanema puitmaja soojustamisel arvatakse, et villaga väljastpoolt soojustades tagatakse seestpoolt tuleva veeauru läbi laskmine ehk nii maja “hingab”. Aga vill kipub niiskust siduma ja kogu see niiskus jääb villa sisse ning hakkab oma elu elama. "Alternatiiviks villale siinpuhul on avatud pooridega PUR-vaht, mis ei seo veeauru endasse, vaid laseb läbi. Kindlasti peab soojustuse ja fassaadimaterjali vahele jääma tuulutusvahe, et veeaurul oleks kuhu tuulduda. See, et veeaur läbi soojustuse liigub, kahandab muidugi soojustuse tõhusust ehk tekib kastepunkt vahu sisse," ütleb Raul Baumann.

 

Avatud ja suletud pooridega vahud

 

Raul Õuemetsa sõnul sobib avatud pooridega vahtusid Eesti tingimustes kasutada AINULT sisekonstruktsioonides ehk kohtades, mis ei ole ühenduses väliskeskkonnaga.
"Need vahud lasevad veeauru ja tuult läbi. Ja isegi siis, kui panna piisavalt paks kiht, et tuul otseselt enam läbi ei puhu, oleks osa materjalist kasutu, sest ikkagi lõõtsuks tuul. Ka see, et nendest liigub liigne niiskus konstruktsiooni, on hoonete “tervisele” väga kahjulik. Tean Eestis väga palju juhuseid, kus mitmed firmad on soojustanud avatud pooridega vahuga väliskonstruktsioone. Muidugi pole kliendid rahul, sest hoone ei pea siis sooja ega ka tuult. Samuti on avatud pooridega vahtu vaja panna ligi kaks korda paksem kiht kui suletud pooridega vahtu. Tasub teada, et avatud pooridega vahud ei ole kaks korda soodsamad sama soojapidavuse juures. Lisaks on vaja teha kulutusi auru- ja tuuletõkkele. Ka konstruktsioonid tulevad avatud pooridega vahtudega üle kahe korra paksemad," seletab Raul Õuemets.

Suletud pooridega vahud on väga head kasutamiseks väliskonstruktsioonides ja seda igasuguste hoonete puhul. Spetsialisti sõnul on see ka ainuke soojustusmaterjal, millega võib soojustada hoonet seestpoolt. Samuti saab suletud pooridega vahtu ka lihtsalt krohvida.

Selle materjali soojusjuhtivus on traditsioonilistest materjalidest ligi kaks korda väiksem (ehk ligi kaks korda paremini peavad sooja). Seda laboritingimustes. Tegelikus elus on see vahe spetsialisti sõnul isegi 2,7–2,8 korda parem, sest Eestis tehakse tänini väga suuri vigu auru- ja tuuletõkke paigaldamisel ning nende vuukide tihendamisel.

Raul Baumanni sõnul tekitab kõige suuremat soojakadu õhu liikumine seintes, kui väljaspool olev külm õhk ja seestpoolt tulev soe kokku saavad. Selleks, et õhu liikumine seisma saada, tuleb paigaldada palju villa. Olenevalt kohast kuni 300–400 mm. Suletud pooridega PUR-vaht peatab õhu liikumise täielikult ja sama tulemus saavutatakse juba 150–200 mm juures. Paigaldus on kiire ja peaaegu jääkideta ning puudub vajadus eraldi auru ja tuuletõkke järele. Materjali sobib kasutada vundamentide, välisseinte, katusealuste soojustamiseks.

"Avatud pooridega vaht laseb endast veeauru küll läbi, kuid on siiski umbes kolmandiku võrra tõhusam kui vill. Tegemist on väga hea heliisolaatoriga, mistõttu sobib see ka vaheseintesse ja lagedesse. Tänu avatud rakustruktuurile murduvad helilained materjali sees. Seina soojustamisel vajab aurutõket, et vältida võimalusel veeauru sattumist vahu sisse ja see pigem ventilatsiooni abil hoonest välja viia," lisab Raul Baumann.

 

Vahtsoojustuse eemaldamine on väga keeruline

 

Vahtude maailm on üsna kirju. Ühe soojustusvahu asemel on mitmeid erinevaid materjale eri tööde jaoks. Lisaks soojustusele on olemas sellise tihedusega vahud, mis on välja töötatud näiteks vundamentide ja põrandate tõstmiseks. On olemas spetsiaalsed vahud helipidavuse saavutamiseks. 

Raul Õuemetsa sõnul on neil kasutusel umbes 40 erinevat vahtu, millest igapäevaselt on töös 8–10. Kas vahtsoojustust saab hiljem vajadusel ka seinast eemaldada? Raul Õuemetsa sõnul käib see mehaaniliselt, näiteks saega, aga lihtne see kindlasti pole.
"Kui vaht juba seinas, on seda eemaldada väga raske. Aga miks peakski? Kui see on paigaldatud ehitusfüüsikat järgides, siis puudub ju selleks vajadus. Avatud pooridega vaht on küll niipalju pehme, et enamiku saaks ilmselt kätte, aga päris puhtaks küll mitte. Suletud pooridega vaht on aga nii tugev, et selle eemaldamine mehaaniliselt on väga raske ja aeganõudev," kinnitab Raul Baumann.

Lühidalt, paigalda julgelt suletud pooridega vahtusid erinevatesse väliskonstruktsioonidesse ja seda igasugustele hoonetele ning avatud pooridega vahtusid sisekonstruktsioonidesse nagu vahelaed ja -seinad.

Sarnased artiklid