Vajunud uks kiilude abil paika
Ullariitta Jarva
Uks võib ka lihtsalt niisama olla sedavõrd viltune, et selle parandamiseks läheb kiilproteesi vaja. | Ullariitta Jarva

Halvasti kinnikäivat või kõverdunud ust on võimalik rihtida ja parandada nn ukseproteeside abil, mida saab paigaldada puitkiiludega.

Kui välisuks on hakanud halvasti kinni käima või ukselengide vahelt puhub tuul sisse, peab olukorraga midagi ette võtma.
Puit paisub või kahaneb temperatuuri ja õhuniiskuse toimel ja ka külmumine võib oma tempe teha. Eriti just kergehitistena rajatud suvilate, garaažide või kuuride uksed võivad aja jooksul viltu vajuda mitmel põhjusel. Uste hingedki kuluvad ja kinnituskruvid annavad järele tiheda kasutamise puhul.

Viltuvajunud ust võib alguses üritada õigeks saada hingede kruvide kinnikeeramisega või siis uksehinge paremasse asendisse liigutamisega vastava tööriista abil. Kui eelmainitu ei aita ja uks ikkagi kinni kiilub, tuleb kasutada höövlit ja ukseservast vajalik paksus maha hööveldada.

Mitu korda järjest hööveldada aga ka ei saa, sest siis tekib varem või hiljem ukselehe ja uksepiida vahele mõne millimeetri võrra vajalikust suurem pragu. Uks võib ka lihtsalt niisama olla sedavõrd viltune, et selle parandamiseks läheb kiilproteesi vaja.

 

Endisaegsel kombel

 

Tavaliselt tehakse ukseremondid selliselt, et uks tõstetakse hingedelt maha sobilikku kohta, et seda parandama hakata. Ukse remontimine võib olla üsna aeganõudev töö; uks võib olla kaalult raske või on aknaga uks, mille klaasid võivad liigutamisel kergelt puruneda. Sobiliku ukseproteesi kinnitamiseks kasutatakse kas liimi, naelu või kruvisid.

Naelte ja kruvidega proteesi kinnitamine on täbaram seetõttu, et hiljem ei saa hööveldamisega kinnitatud proteesi enam peentöödelda.
Liimimiseks läheb aga vaja spetsiaalset pikka pitskruvi, mida vähestel kodus leidub. Liimliite saab surve alla panna ka kogu ukse ümber ulatuvate kummipaeltega, aga selliseidki ei pruugi kohe leiduda.
Lõppkokkuvõttes – ukse parandamine eelmainitud viisil on keeruline ja aeganõudev.

 

Paranda kohapeal

 

Kergem võimalus ust parandada on liimida ukseprotees paigale nii, et ust hingedelt maha võtma ei pea. Sellisest moodusest on ka veel see kasu, et vajaliku proteestüki suuruse saab täpselt välja mõõta ja ühe korraga sobivaks saagida, kuna ukselehe ja piida vaheline pragu on parandajal kogu aeg silme ees, et mõõtusid korrigeerida. Valmistehtud ukseprotees kinnitatakse veekindla liimiga.

Polüuretaanliim on osutunud heaks ses mõttes, et see on ainus liim, mis kuivades paisub ja täidab ebatasasused. Sellise liimi omaduse tõttu on liimi kulu väga väike ja ka pealekantud liimist tuleb suur osa enne proteesi paigaldamist ära pühkida.

Polüuretaanliimist jäävad selged plekid, aga kui liim on veel värske, siis on teda võimalik eemaldada piiritusega. Liimliide surutakse kinni puitkiiludega, mille paksem ots on ukse ja piida vahelise prao paksune.

Kiilusid kasutatakse paaridena. Alumised kiilud paigaldatakse proteesi ja piida vahele paksem ots eespool ja nende peale koputatakse ettevaatlikult teine kiil, õhem ots eespool. Kiilupaari mõlemad kiilud ei pea olema millimeetri täpsusega sama mõõtu. Piisab sellest, kui esimeseks ukse ja piida prakku asetatava kiilu paksem ots on ukse ja piida vahelise prao paksune.

Kiilud asendavad selliselt pitskruve ja annavad tõeliselt tugeva surve ukseserva ja piida vahele paigaldatud proteesi ja ukse vahel liimi kuivamise ajaks. Ja samuti pragu ukse ja piida vahel jääb õigeks.
Liimi kuivamisaeg sõltub liimi kvaliteedist ja õhu temperatuurist ja need andmed on tavaliselt pakendil kirjas. Eelkirjeldatud kombel saab ust parandada millisest servast tahes, ilma et selle peaks hingedelt maha tõstma.
Proteesi kinniliimimiseks peab kiilutama üsna tihedalt, et liimliide saaks ühetasase surve; seega peab eelnevalt kiilusid valmis saagima piisava hulga. Kasutamise järel saab kiilud kasvõi tulehakatiseks ära kasutada.

Sarnased artiklid