Vale jalats viib tervise ja töörõõmu
Urve Vilk
Turvalisuse ja ergonoomika kõrval on oluline ka jalanõude vastupidavus. | Shutterstock

Ehitajale sobiv tööjalanõu peab lisaks turvalisusele olema kerge, ergonoomiline, mugav ja hingav.

OÜ Tamrex Ohutus personali- ja kommunikatsioonispetsialisti Diana Karmo sõnul on turvajalanõudele kehtestatud teatud nõuded, millele need peavad vastama – torkekindel kand ja turvanina tagavad, et naelad ja muud teravad esemed tallast läbi ei tuleks ning jalg haiget ei saaks, kui midagi varbale kukub.
Enne töötajatele töökaitsevahendite valimist peab aga ettevõttes läbi viima riskianalüüsi, mis näitab, milliste turvameetmetega jalavarje on vaja – kas tarvis on libisemistõket, turvanina, läbistamistõkkega talda või kõike kolme.

See, et poes on jalanõusid sedavõrd lai ja kirju valik, nagu neid on, katab tema hinnangul pigem mugavuse, mitte turvalisusega seotud küsimusi. “Tööjalanõu ei ole oluline mitte ainult turvalisuse, vaid ka hügieeni ja tervise seisukohast,” lisab Karmo.
Tema sõnul ei kanta turvajalanõusid enamasti põhjendusega, et need on kohutavalt ebamugavad. “Jalad on erinevad ja sundida kandma ebamugavaid tööjalatseid on lihtsalt töötajate kiusamine.” Mõnele meeldib tossusarnane kergem variant, teisele jällegi kirsa moodi raskem jalanõu. "Aga kui objektijuhi jaoks, kes turvavarustuse eest objektil vastutab, on jalanõud vaid rida eelarvest, mis tähendab kõige odavama valikut, võtabki töötaja riski ja paneb tossud jalga," räägib Diana Karmo. Ta lisab, et kui siis ta endale naela jalga astub, jääb paraku süüdi ikkagi tööandja.

 

Ebamugavat jalatsit kanda ei taheta

 

Sievi Baltic Balti regiooni müügijuhi Ülar Verevi hinnangul ei taheta kanda ebamugavaid – liialt robustseid või kõva ja jäiga tallaga – tööjalatseid. "Neil, kes peavad püstijalu töötades tegema 10 000 – 20 000 sammu päevas või päev otsa seisma, olgu jalats jalas vetruv ja pehme, sest muidu mõjub see liigestele ja peagi on kadunud nii tervis kui ka töörõõm," räägib Ülar Verev. Kui öeldakse, et inimese tervis algab hammastest, siis töötervis algab jalanõudest.
Valikul soovitab ta silmas pidada ka seda, kus jalatsid on toodetud. "Lõuna-Euroopas tehtud jalatsid tunduvad sageli meile ebamugavad, sest lõunaeurooplaste jalg on meie meeste jalaga võrreldes väiksem. Sievi jalatsid, mis on soomlaste jala järgi tehtud, sobivad aga hästi ka meile," kiidab ta.

Ülar Verev käib palju ettevõtetes, kes on tellinud oma töötajate jalgade skaneeringu, et valida neile sobiv jalanõu vastavalt inimese jala kõrgusele ja laiusele. Jalanõu hoolika valimise kõrval pööravad sellised kliendid tähelepanu ka sisetaldadele, mis jalatsitesse lähevad. Kui veel kümme aastat tagasi oli tema sõnul määravaks hind, nii et ta pidi leidma toote, mis ette antud maksumusele vastaks, siis täna valitakse tema kogemusel rohkem kvaliteeti. “Aina vähem on tarvis veenmist – ma ei pea enam tegelema mitte müügitööga, vaid minu rolliks on tutvustada tooteid ja anda nõu, sest töökeskkonnavolinikud on ettevõttes enne mind eeltöö juba ära teinud.“

 

Valus isiklik kogemus õpetas

 

Verevi kogemusel pööratakse Skandinaavias turvalisusele küll meist märksa enam tähelepanu, aga ka meil mõtlevad noored sellele aina rohkem. "Noortega on probleeme vähem, aga vanemad inimesed on endas kindlad, arvates, et ollakse ilma turvavarustusetagi piisavalt vilunud, et midagi ei juhtuks."
Verev tunnistab, et on isegi püüdnud kunagi tavalise spordijalatsiga tööd teha, mis lõppes paraku sellega, et ta astus naela jalga. "Töötasin objektil, kus toimus lammutus ja mis oli kaetud seinalaudadega, millel olid naelad sees, nii et astusin ühe neist tossu pehmest tallast läbi," meenutab ta õnnetust, mida torkekindla talla puhul poleks juhtunud.
OÜ Uuem Viis juhatuse liikme Urmas Hälingi sõnul saab valida nii 20euroste kui ka 120euroste jalanõude vahel. Ta  soovitab valikut tehes mõelda sellele, kas jalanõud kasutakse sise- või välistingimustes, sest muidu võib juhtuda, et ostetud jalats tuuakse kolme kuu pärast tagasi, kuna see on katki läinud, aga uurides selgub, et jalatsit on kasutatud vales keskkonnas.

 

Tervise eest peab ise muretsema

 

Ejendals AB müügijuhi Jörgen Saago sõnul on tööjalanõude valik turul metsikult suur, ent alati ei saa ta aru, kuidas neile müügiks vajalikud nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid üldse on saadud. "On jalanõusid, mis on väga rasked, kõvad ja tasakaalust väljas."

Kui spordijalanõudest rääkides on Saago hinnangul inimesed juba üsna teadlikud – treenimiseks ei valita kümneeuroseid tenniseid, siis tööl kantavate jalanõude puhul tervisele sageli nii palju ei mõelda, kuigi tööpäev kestab treeningust märksa kauem.
Saago soovitab igaühel oma tervisele rohkem mõelda. “On tööandjaid, kes panevad tööjalatsi hinnapiiriks 40 eurot, aga kui töötaja selle hinna eest jalanõud ei leia, on tal võimalus valida kallim mudel ja vahe ise kinni maksta,” jagab Saago kogemust, et kui ettevõte taolist võimalust pakub, tasub seda kindlasti kasutada.

“Võid küll teha terve elu uhkelt tööd, aga võib juhtuda, et kui lõpuks oled pensionile jäänud, ei saagi elu nautida, kuna oled oma tervise ära lõhkunud,” hoiatab ta, et töötervishoiu seisukohast on jalanõu üks kõige olulisemaid asju.

 

Jalanõu suudetakse vahel ka ühe päevaga ära lõhkuda


Diana Karmo ütleb, et jalanõud valitakse õnneks vähemalt õige suurusega, mitte nagu töökindad, mida ettevõtted ostavad sageli kõigile ühe ja sama numbri, mis peab kätte sobima nii väiksele naisterahvale kui ka suurele mehele.
Tema sõnul on teadlikkus siiski ajas märgatavalt kasvanud. “Kui on hea töötaja, kes ütleb, et tahab teatud jalanõusid, siis tööandjad seda ei keela, kui on vähegi võimalik – et inimene ei jookseks nii lihtsalt ära,” räägib ta, et esiteks on töötajad teadlikumad nõudma ja teiseks mängib ka tööturu olukord oma rolli, kuna töökäsi napib.

Nii valitakse lisaks vastupidavusele ja turvalisusele tema kogemusel sageli näiteks ka kiirkinnitusi, mis on suuresti mugavusvarustuseks, kuigi teatud määral aitavad need ära hoida ka õnnetusi – pole ohtu, et paelad jääksid objektil kuhugi kinni.

Turvalisuse ja ergonoomika kõrval on oluline ka jalanõude vastupidavus. “Kui töömees suudab jalanõuga terve aasta ära käia, on väga hästi, aga on ka selliseid, kes lõhuvad ühe päevaga jalatsid ära, inimesi on erinevaid,” kirjeldab Urmas Häling.
Odavus tuleb tema sõnul alati millegi arvel. Näiteks ei saa odava jalanõu ninna panna komposiitelementi, vaid nina on terasest, mis muudab jalanõu raskemaks ja väsitab jalga. "Kui tööinimene tuleb poodi, siis me talle esimese asjana odavat jalanõud seetõttu ei paku, vaid ikka keskklassi oma."

 

Kõige odavam ei saa olla kõige parem
 

Kui odavamaid jalanõusid läheb aastas kolm paari, siis sama raha eest saaks Saago sõnul ka sellise paari, mis terve aasta vastu peaks ja oleks lisaks ergonoomiline. “Meie jalanõudel maksab juba sisetald 20–40 eurot,” märgib ta, et hea materjal maksab – põrutust leevendavat materjali läheb talla tarbeks vaja küll vähe, ent see on kvaliteetsuse tõttu kallis.

Saago toob võrdluse autodega: "Nii Lada kui ka Bentleyga saab sõita, aga neil on suur vahe, kuigi mõlemal on neli ratast ja kere.” Näiteks on erineva kvaliteediga nahk, mida jalanõudes kasutatakse. See võib olla härja seljalt, mis on väga veniv ja vastupidav, või siis märksa kehvema kvaliteediga tükk kõhu alt. Rolli mängib ka naha parkimise kvaliteet.

Eestis on Saago kogemusel siiski palju veel hinnas kinni ja kvaliteeti valivad vaid edukamad ettevõtted või rahvusvahelise taustaga firmad ning nende tütarettevõtted.

Noored vaatavad Hälingi kogemusel rohkem ka jalanõu välimust, sest korralike pükste kõrvale soovitakse sobivat jalatsit. “Kui varem oli tööjalanõu robustne must saabas, siis nüüd on neil nii värvi kui ka disaini, bling-blingi on rohkem.” Kuna erinevaid variante on mitmeid – lai liist, kõrge liist, kitsas liist jne –, ei soovita Häling jalanõusid ilma proovimata veebist osta, vaid minna poodi kohale.

Ka Saago soovitab veenduda jalanõu mugavuses ehk seda kindlasti jalga proovida, mitte vaadata ainult välimust ja seda, et need tunduksid käes kerged. “Jalanõu võib tunduda käes raske, aga kui jalga panna, on väga mugav ja on näha, et see on oma hinda väärt.”

 

Probleemne kehahoid võib nõuda kõva sisetalda

 

OÜ Eesti Ortoosikeskus juhatuse liige Kalev Toots manitseb probleeme ennetama. Ortopeediliseks muudavad jalanõu tallad – näiteks tellivad meilt taldu need, kes töötavad kõvadel betoonpõrandatel. Meie juurde jõuavad enamasti need, kel on juba mingid probleemid tekkinud – ei sisetaldu ega jalaarsti otsita, kui muresid pole. Paljudel, kes meilt taldu tellivad, on juba silmanähtavalt läinud puus ja põlv tasakaalupunktist välja, aga kui inimene tuleb poole aasta pärast peale spetsiaalsete sisetaldade kandmist tagasi kontrolli, on olukord silmaga nähtavalt paranenud.

Igaühe jaoks on sobivad tallad erinevad – suurele mehele ja kasvult väikesele naisele ei sobi samasugune sisetald. Ja kui sageli ostetakse enda tarkusest probleemide korral elastsed ja pehmed tallad, mida reklaamitakse, siis juhul, kui kehahoid on juba paigast ära, peab tald olema vastupidi kõva.

 

Sarnased artiklid