Valik sõltub ennekõike isiklikest eelistustest ja sellest, kui palju keegi toiduvalmistamisest lugu peab.
Täisvarustusega väliköögile võiks mõelda see õnnelik maaomanik, kelle aias tõepoolest ruumi rohkem, kes valmis veidi suuremat ehitustööd ette võtma ja kes värskes õhus valmistatud roast suurt naudingut tunneb. Väliköök võiks sel juhul koos söögiterrassiga jääda omaette üksuseks ning sinna võiks mugavuse mõttes varuda kõik söögitegemiseks vajaliku. Inglismaa väikestes, ristkülikukujulistes linnaaedades kasutatakse aia tagumine osa sageli ära just söögi- ja puhketerrassina, et saaks õues einestada.
Grillinurk ja suitsuahi on väliköögi väikevennad ehk alternatiiv neile, kes kööki aeda tuua ei soovi või ei saa, kuid tahaks siiski väljas toitu valmistada. Ka siin soovitaks terrassi nende vahetusse lähedusse paigutada, et toiduvalmistajat mitte seltskonnast pagendada. Kokkamise protsess ise on ju pool naudingust. Grillinurga jaoks aias kohta otsides tuleb arvestada ilmakaari ja mõelda ka peamisele tuulesuunale, sest grillisuits ei tohiks maja ega terrassi peale tungida. Et grillimine on ikka rohkem õhtune tegevus, võiks grilli ja grilliterrassi võimalikult õhtupäikese kätte paigutada ning talle hekkide, vaheseinte või muu taimestusega privaatsust ja tuulevarju tekitada
Maitseroheline käeulatusse
Tõeline gurmaan tahaks ikka oma aiast roale näpuotsaga maitserohelist juurde napsata. Igas aias, kus toidutegemisele ja serveerimisele vähegi rõhku pannakse, võiks olla oma väike ürdiaed. Ürdi- ja köögiviljaaed ei tähenda ju tänapäeval enam pikki köögivilja, redise ja rohelise sibula ridasid, mida ülepäeviti rohimas peab käima. Pigem on tegemist väikese loomingulise väljakutsega: kõik vajaliku võiks kas või iluaia keskpunkti dekoratiivselt ära paigutada.
Ürdi- ja köögiviljaaia suurus peaks vastama vajadustele. Muidugi tuleb arvestada sedagi, kui palju kellelgi on võimalik seal tööd teha ja aega kulutada. Ürdi-köögiviljaaed nõuab kindlasti rohkem hoolt kui iluaed, seega ei ole mõtet seda liiga suureks planeerida, piisab mõnest ruudust või ristkülikust terrassi ääres või iluaia osana. Ürdid ja köögiviljad naudivad päikesepaistet, seega planeeri see ala võimalikult päikselisse kohta.
Mõned tarkuseterad, mis enne rajamist marjaks ära kuluvad:
Grillinurk ja söögiterrass peaks ideaalis jääma pärisköögi lähedusse, et toitu, nõusid ja muud vajalikku saaks vähese vaevaga sisse-välja toimetada. Põrandapind võiks olla võimalikult tasane, ilma oluliste astmeteta, et ei komistaks ega libiseks.
Toiduvalmistamise ja söömise alad peaksid olema kõva pinnasega, soovitavalt sillutatud ja siledad, see tagab puhtuse ja hõlpsa koristamise.
Väliköögis võiks peale muu olla ka tööpind, mille kõrgus 85-90 cm ja laius 60 cm.
Köögi ja grillinurga puhul hoidu paigast, mille kohale või vahetusse lähedusse jäävad suured puud – nende langevad lehed ja närtsinud õied nõuavad pidevat koristamist, lisaks võib üles tõusev kuumus oksad ja lehed ära kõrvetada. Ära planeeri ka puitpõrandat lahtise tule lähedusse.
Söögiterrass peaks olema kas ruudu- või kergelt ristkülikukujuline, piisavalt suur, et ta mahutaks ära söögilaua ja nii palju toole, kui mitu istumiskohta on vaja. Lisaks peaks jääma veel liikumisruumi. Pea silmas, et välimööbel on sisemööblist mõõtmetelt suurem!
Ürdiaia taimed osta pigem taimede kui seemnetena. Nii saad ürte kiiremini maitsma hakata, vaeva on vähem ja taimed jäävad püsima.
Hea mõte on ürdiaed maapinnast veidi kõrgemale tõsta – selleks saad istutusalasse tuua puhta mulla, milles on võimalikult vähe umbrohujuuri.
Ürdiaia istutusalade vahele jäävate käiguteede laius võiks olla veidi üle meetri, et aiakäru läbi mahuks. Istutusala laius võiks samuti veidi üle meetri olla, et sellele pääseks ligi ilma peenrale astumata.
