Viinapuu õiged hooldusvõtted. Millised sordid sobivad meie kliimasse?

Anne-Liis Riitsalu
Sügisene lõikus põhjustab kevadel varasemat kasvu. Kevadise lõikuse puhul hakkavad pungad puhkema hiljem. | Shutterstock

Kas viinamarjad on hapud? Vali õiged hooldusvõtted, et toetada viinapuude kasvatamist ja saagikust meie kliimas. 

Eestimaal kasvavaid viinapuid ja meie viinamarjasaaki kimbutavad kaks haigust: hahkhallitus ja ebajahukaste. Neist kahest ohtlikum on ebajahukaste, sest varane haiguse levik nõrgestab kogu taime. Levikut põhjustavad pikemaajalised niisked, soojad ilmad (nagu tänavune suvi). Ebajahukaste tunnuseks on lehe pinnale tekkivad kollased laigud, mis hiljem muutuvad pruuniks; lehe alumisel pinnal on valged laigud (kui levik on suur, võib lehe alumine pind olla üleni valge). Esimeste haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe midagi ette võtta. Ebajahukaste levib väga kiiresti ja ravimata taimed hävinevad.

Ebajahukaste suhtes on tundlikumad euroopa viinapuu Vitis vinifera sordid. Ristandid, mis on saadud euroopa viinapuu ja mõne teise liigi, näiteks V. labrusca või V. amurensis vahel, on tavaliselt haiguskindlamad. Eestis kasvatatavate sortide puhul on ristatud nelja liiki: euroopa viinapuud Vitis vinifera ssp. sativa, põhja-viinapuud Vitis labrusca, kallas-viinapuu Vitis riparia ja amuuri viinapuud Vitis amurensis.

Vähim hoolt nõudev ja vastupidavaim sort meie aedadesse on ’Hasanski Sladki’. Ta ei ole haigustele vastuvõtlik ja teda ei pea talveks ka katma. Vajalik on muidugi võra kujundamine kevadise või sügisese ja suvise lõikusega. Kuna taime kasvutugevus on keskmine, on võrreldes tugevakasvulise sordiga ’Rondo’ lihtsam ka lõikustöö.

 

Haiguste ennetamine
 

Haigusõrnade sortide puhul on kasulik haiguse ennetamiseks juba kevadel kogu taim ja taimealune maapind puutuhaga üle puistata. Haigustekitajad asuvad mulla pinnal ja hakkavad levima juba esimestele puhkenud pungadele.

Kui on tegu suurema istandikuga, soovitan pritsida kas rohelise seebi või bordoo vedelikuga. Kasulik on pritsida kahes osas: kevadel pungade puhkemisel ja vajadusel ka suvel, kui ilmnevad esimesed ebajahukaste tunnused.

NB! Viinapuud on meelepärased pesitsuskohad pisikestele lindudele. Kontrolli alati enne pritsimist, ega viinapuu võras linnupesi ei leidu, ning kas need on maha jäetud või mitte.

 

Lõikamise aeg erineb sorditi
 

Viinapuude lõikusviise on mitmeid: lühike ja pikk, lõigata võib kas sügisel või kevadel.
Sügisene lõikus põhjustab kevadel varasemat kasvu. Kevadise lõikuse puhul hakkavad pungad puhkema hiljem ja seetõttu saavad taimed kevadiste hilisöökülmadega vähem kahjustada. Samas on aga oht, et hilisem kasv lükkab saagi valmimist edasi.

Augusti algul oli Rõhu katsejaamas kahe aasta jooksul tehtud lõikamisviiside katsetustel näha nende erinevust. Sordi ’Hasanski Sladki’ tulemusi võrreldes on sügisesed lõikusviisid kevadistest paremad, sest siis värvuvad marjad kobaras ühtlasemalt ja juba augusti alguses.

Kevadised võralõikused näitasid, et viinapuu kasv algas hiljem, seetõttu algas ka marjade värvumine kobaras hiljem ja oli tunduvalt ebaühtlasem. Kevadise lõikuse korral võib oodata hilisemat saaki ja kui sügisel läheb vara külmaks, ei pruugi marjad saavutada täisküpsust. Seetõttu on kevadine lõikus juuni algul soovitatav ja ka võimalik ainult varaste sortide puhul nagu ’Hasanski Sladki’, ’Kuzminski Sinii’ jt. Sügisene lõikamine oktoobris või novembris on meie kliimas parem hilistele sortidele (’Petersons’, ’Guna’ jt).

 

Eestisse sobivaimad sordid
 

Iga aiandusega tegeleva inimese jaoks on parim sort ’Hasanski Sladki’, kes on ka hea ronitaim. Ta ei vaja palju hoolt ega katmist talvekülmade eest ning seega ei väsita aednikku.
 

Vajalikud tööd:

kevadel võra harvendamine või lõikus;

suvel ennakvõrsete kärpimine;

marjade värvumise eel lehtede eemaldamine;

viimaseks hoolduseks on saagi koristamine.

Saaki annab ’Hasanski Sladki’ alati väärikalt, marjad sobivad nii söömiseks kui ka väärtusliku ja hea eestimaise veini valmistamiseks. Kuna marjade sisu on hele, võib veinitegemisel katsetada, valmistades erinevat värvi (punane, roosa, valge), poolkuivi kuni kuivi veine, mis oma olemuselt sobivad lihatoitude ja magustoitude kõrvale.

Head haiguskindlad sordid on ka ’Kuzminski Sinii’ (soovitan sügisest lõikust), mis sobib nii laua- kui ka veinimarjaks ning mahlaks. Head lauamarjad on ka ’Korinka Russkaja’ ja ’Jubilei Novgoroda’ – neid võib lõigata kevadel.

* Artikkel toetub EMÜ magistrandi Anne-Liis Riitsalu uurimustööle. 2007. aastal alustati Rõhu Katsejaamas viinapuude katset kolme põhisordiga: ’Hasanski Sladki’, ’Rondo’ ja ’Zilga’. Nüüdseks käib põhiline teadustöö sortidega ’Hasanski Sladki’ ja ’Rondo’.

Sarnased artiklid