Vesi on ürgelement – voolava või vuliseva vee heli võib hetkega muuta energiat meie keskkonnas. Seepärast on eluruumis või selle vahetus läheduses alati olnud armastatud purskkaevud, akvaariumid, basseinid, tiigid, veesilmad – neid on loodud jõukuse märgiks, elavuse ja hästi korrastatud tundeelu huvides. Feng Shui õpetuse järgi peaks toa või korteri vasak tagumine nurk looma liikuva meeleolu nagu puhas voolav vesi – selleks soovitatakse kasutada kas või sinist värvi, rippuvaid klaaskalu, aga veel parem päris elusat vett, nagu purskkaevu või akvaariumi.
Millest alustada?
Alustades ei tohiks unustada, et akvaariumiga loome elava looduse väikese mudeli. Sellega kaasneb vastutus. Suurema elusnurga või väikese, nii 100-liitrise akvaariumi valik sõltub peamiselt rahast, ei muust. Pole vahet, kas alustada ühe või teise loomist-hooldamist.
Kõigepealt tuleks endale sõnastada soovid – millist akvaariumi tahetakse? Kas magevee- või mereakvaariumi? Algajale sobib paremini mageveeakvaarium.
Kas osta kalad või piirduda ainult meeldivate taimedega? Soovi korral võib endale tellida nii troopikamere, Amazonase jõe kui Aafrika järve mudeli. Ka Eesti kogred või särjed võib tuppa elama tuua. Kui tahetakse koralle, siis tuleb luua mereakvaarium. Krabid, molluskid ja amfiibid on samuti huvitavad vee-elanikud, kuid vajavad oma tingimusi.
Ruum akvaariumile
Loeb see, kui suurt ruumi saab kodus veenõu alla kinni panna, kuid vähem kui 100-liitrist akvaariumi ei tohikski pidada – kalad vajavad eluks ruumi. Keskmise suurusega kalade puhul tuleks arvestada 5-10 liitrit vett kala kohta. Akvaariumi tahetakse mõistagi sobitada kogu ruumi üldkujundusega, kuid arvesse tuleb võtta veeanuma raskust (kandekonstruktsioonid olgu sellele vastavad), piisavat kaugust küttekehast ja päikesevalgusest ning muidugi kaetust, et kalad välja ei hüppaks või et kass kalale ei pääseks.
Tarvikud
Akvaariumi kast vajab kindlasti kaant ja kaane sees valgusteid. Valgustus peaks järgima troopilise ööpäeva jaotust: umbes 12 tundi valgust ja 12 ööpimedust. Sama sobib ka Eesti vete kaladele. Vette on kindlasti vaja filtrit, parem koos vett ringi ajava mootoriga. Termomeeter ja termoregulaator hoiavad vett ühtlaselt vajalikul temperatuuril.
Filter hoiab vett kalade jt akvaariumiasukate eluks sobivana. Alustuseks akvaariumi lastud kraanivesi on n.ö liiga puhas, biofiltratsiooni tagavate bakterite arv on väike. Algul oleks isegi hea lisada vette aeroobseid baktereid tootvat “juuretist”, mis looks sobiva keskkonna. Liigseid ja sobimatuid mürkaineid elimineerivad filtri käsnas või graanulite küljes elavad aeroobsed nitrifitseerivad bakterid – neile sobivad jäägid hästi toiduks.
Siiski on vaja algul ka vett aereerida ehk õhustada, et ei tekiks nn uue akvaariumi sündroomi, kus ammoniaagi ja nitritite tase tõuseb liiga kõrgeks enne, kui biofilter hästi tööle hakkab. See põhjustaks kalade surma .
Vesi
Mis põhjustab vee kvaliteedi halvenemist? Põhiliselt kalad ise, kõige ohtlikumad on kaladele nende endi elutegevuse jäätmed, väljaheited ja uriin. Ohtlik on ka veepinnale jäänud või põhja vajunud üleliigne sööt, mida kala ei jaksa ära süüa, ka siit tekib ohtlikke orgaanilise aine laguprodukte. Sellepärast tuleb kogemata või rumalusest vette sattunud liigsed söödagraanulid kahvaga tingimata välja õngitseda.
Vett tuleb vähemalt kord nädalas 10-15% ulatuses värskendada. Põhjafiltrit peab sifoonima kuu möödumisel, käsnfiltrite osi pesema voolava vee all 2-4 nädala tagant. Aga mitte liiga kuuma veega ja liiga puhtaks, see hävitaks filtreerivad bakterid.
Akvaariumi kujundamine
Kruusa, kivide ja taimede paigutamisel tuleb arvestada, et ühed kalad elavad pinnal, teised vee keskosas ja kolmandad põhjas. Seetõttu tuleks akvaariumi kujundada nii, et üks osa on täidetud kõrgete ja keskele ulatuvate taimedega, teine osa keskele ulatuvatega ja kolmas osa oleks suhteliselt vaba. Nii moodustatud erinevad biotoobid ongi optimaalne keskkond eri tsoonide kalade kõrvuti asumiseks.
Kruus, liiv, kivid, juurikad, mis ilmestavad akvaariumi ja mille vahele kalad varjuda saavad, on tavaliselt ka igas kaladega tegelevas loomapoes saadaval. Või siis tellitavad vastavalt vajadusele. Mõnikord tahetakse omavalitud-leitud kive ja juurikaid koduakvaariumi paigutada. Selleks peavad aga juurikad olema täiesti kuivad ja elutud. Kive ja juurikaid peaks enne akvaariumivette asetamist veel küllastunud soolalahuses leotama ning ka keetma. Kive võib ka nõudepesuvahendiga pesta, kuid pärast tuleb pesuaine hoolikalt maha loputada.
Kalad
Kaladest peaks valik tegelikult üldse algama. Algajaile, kes ise tahavad oma elavnurka luua, soovitan käia esmalt poodides, tutvuda, milliseid teile meeldivaid kalu on võimalik saada ja mis nad maksavad. Kirjutage poes üles lemmikute nimed. Siis saab uurida raamatust nende iseärasusi – parvelisust, sugupoolte arvu peres, kas on tegemist põhjavees või pinnal ujuva kalaga, taimedega sobivust, toiduvalikut, kui suureks kasvab, kaua elab jpm. Kõik kalad kokku ei sobi, kuid parv pinnavees ja teine allpool ujuvaid kalu, kes üksteist saagiks ei pea, võiksid kokku sobida küll. Nad ei märkagi üksteist, kui nad ei konkureeri sööda või elupaiga osas.
Mõistlik oleks tuua kalu perekonniti. Kui palju ruumi üks või kaks valitud peret vajaksid? Müüja poes tunneb kindlasti asja, kuid parem on tema pakutavat isendite arvu liitrite kohta veidi vähendada – müügiedu ei taga kalade kohanemist, pealegi ei ole ostes teada kalade vanus. 100-liitrilisse akvaariumi mahub elama maksimaalselt 10-12 keskmise suurusega kalakest, väikseid kaks-kolm korda rohkem.
Toomisel peab jälgima, et kalad õues külma ei saaks. Enne akvaariumivette laskmist mõõtke temperatuuride vahet toomisnõus ja akvaariumis. Vees elavate kalade talumislävi on teistsugune kui õhuasukail – nendel käib kõik vee kaudu ja läbi nahapinna.
Kasulik oleks enne ostmist tutvuda kalade olemusega – populaarsed punamütsikesed ja kuldkalad ei ole kõige vastupidavamad. Selles osas teab müüja nõustada.
Kõige kindlam on jääda sama poe kliendiks – osta samast kohast nii akvaarium, kui selle sisu ja kogu elusseltskond. Ka hiljem akvaariumi täiendades tasub minna samasse poodi, et säilitada samasugust mikrofloorat. Vajadusel on hea tellida sealtsamast ka akvaariumi hooldust.
Taimed
Taimed on mageveeakvaariumis kaladele nii toiduks kui varjumiseks, kusjuures kalad ja taimed peaksid olema pärit samast looduslikust piirkonnast. Soolastes mereakvaariumides on aga oma, mageveelisest erinev taimestik ja loomastik. Hästi valitud taimestik aitab säilitada akvaariumi puhtust ja värskust.
Taimede valikul tuleb silmas pidada, millist valgust nad vajavad, kuidas taimeliigid omavahel sobivad ja millist vett nad vajavad. Kokku ei sobi pehmete lehtedega taimed ja taimtoidulised kalad. Sobivamad on tugevamate lehtedega taimed. Kui kalad hakkavad juuri põhjamudast lahti uuristama, võib taimejuurte peale panna kaitsevõrgu.
Kunsttaimed sobivad samuti, neid on hea kombineerida looduslikega. Kunsttaimed vajavad aga korrapäraselt pesemist, mis tähendab lisatööd.
Elukeskkonna turvalisust tunnustavad kalad sellega, et ei haigestu, kasvavad suureks ja mõnikord ka paljunevad, ehkki marjateradest maimudeni alati ei jõuta. Siiski suudavad mõnede liikide perekonnad oma territooriumi kaitsta ja maimud jäävad ellu. Kalade paljunemine on moraalne autasu akvaariumipidajale kvaliteetse ja kalaväärse elukeskkonna eest.
Hea teada!
Pole vaja karta suurt akvaariumi, et olen algaja ega tule toime. Vahet pole, kas hooldad suurt või väikest. Liiga väiksega ei õpigi midagi, ka on oht kalu liialt kokku suruda.
Jäta kaladele ruumi. Ära asusta üle veekihti, ega kogu akvaariumi, kalad vajavad ka varjumiskohti.
Vali sobiva kõrgusega akvaarium. Hooldamisel peaks käsi vabalt põhja ulatuma.
Mereakvaariumiga ei maksa alustada omapäi, ilma asjatundja abita.
Kala ei söö rohkem, kui talle kõhtu mahub, kuid toiduülejääk rikub vee. Ületoidetud kala on loid ja ümmargune. Kord nädalas võiks kaladel olla „paastupäev“.
Suurem vette pudenenud söödakogus tuleb alati kahvaga välja võtta, sellest tekib liiga palju lämmastikuühendeid. Vajadusel vesi puhastada.
Väldi liigset puhastamist, et ei häviks vajalik mikrofloora. Akvaariumi põhja võiks hakata puhastama teisest nädalast alates.
