.png)

Igal kevadel ostavad paljud aiapidajad uued seemnepakid, kuid tegelikult saab osa taimede seemneid edukalt ise koguda ja järgmisel aastal uuesti külvata. Oma aia seemnete kogumine aitab säilitada lemm...

Mitut värvi õitega kressi tunneb küllap igaüks ära. Peale silmailu pakub suur mungalill tuge nii tervele kui ka tõbisele kogu suve, samuti talvel....

Rõdu võiks olla soojal ajal elutoa pikendus, aga tavaliselt on sinna külmal ajal tõstetud kõikvõimalikku silma riivavat kraami....

Populaarsemad liigid koduaedades on luuderohulehised pelargoonid, suureõielised ehk Inglise pelargoonid ja viirpelargoonid. Nad kõik on püsikud, kes taluvad hästi kõrgeid temperatuure, aga saavad hakk...

Puhmikud õitsevad kauem, kui kärbid enne õiepungade moodustamist osa varsi kolmandiku võrra madalamaks. Need kasvavad järele, õiepungad arenevad ja avanevad hiljem ning puhmikul on õisi pikemalt....

Pojengid kuuluvad aias vähenõudlike püsilillede hulka, saades sageli aias hakkama ka ilma väetamata....

Tänapäeval istutakse aedadesse ka dekoratiivkõrrelisi – need heintaimed pakuvad silmailu aastaringselt ja lihtsalt hooldatavate kõrreliste kasutusvõimalused on ka laialdased....

Need punaste, roosade või valgete suurte kaunite õitega uhked taluaedade klassikud lausa kutsuvad end imetlema. Kes kord on nakatunud nn pojengipisikusse, see enam ei parane....

Reet avastas paberlillede tegemise veidi rohkem kui aasta tagasi, kui nägi Instagramis surfates @thussfarrelli kontot. Sellest hetkest alates on ta pea iga päev meisterdanud. „Armastan nikerdamist, pa...

Lopsakas rohelus, romantilised õied, korrapäraselt pügatud põõsad ja Provence’i meenutavad värvitoonid – Prantsuse aiastiil on tõusnud 2026. aasta üheks silmapaistvaks aiatrendiks. Sellise meeleolu lo...

Suvikute õiteküllus lummab oma iluga. Aga milliseid sorte aiavaasidesse, amplitesse ja rõdukastidesse, samuti äsja rajatud peenardesse valida ning kuidas taimede eest hoolt kanda?...

Haljaspistikute tegemiseks tuleb lõigata lehed ⅔ jagu väiksemaks, et vähendada aurumist. Pulgad lõigata poolpuitunud osast, jättes ühe lehepaari....

Taimed õitsevad mitte üksnes sellepärast, et me saaksime kauneid õisi imetleda, neid vaasi noppida või tunnete avaldamiseks kinkida. Eelkõige õitsevad nad tähelepanu köitmiseks, et keegi nende õisi kü...

Kas teadsid, et amplis kaunilt alla rippuvad suvelilled on ka peenral kasvades fantastilised?...

Korteriinimestele on koroonakevad kindlasti tüütum kui neile, kel on oma maja koos aiaga või maakodu, kuhu põgeneda. Samas saab ka rõdule sisse seada väikese aia või elutoa pikenduse, kus suvest mõnu ...

Vähenõudlik, ent ometi kaunis ja mis veel tähtsam, vägev ravimtaim harilik saialill (Calendula officinalis) kasvab vist küll igas maakodu aias!...

Fuksia võib veel septembris rikkalikult õitseda, kuid Eesti sügis tähendab taime jaoks peagi külmaohtu. Enamik amplites ja pottides kasvatatavaid fuksiaid ei talu külmumist, mistõttu tasub taim enne t...

Eriväetistega püütakse viia mulda kindlaid toiteelemente just nii palju kui võimalik ja vajalik. Sellega väldime tegelikult keskkonna saastamist taimedest kasutamata jäänud toiteelementidega....

Pelargoonidel pole looduslikku puhkeperioodi ning sobivates tingimustes kasvavad ja õitsevad nad järjepanu. Kuna talvel on kodustes oludes sobivaid tingimusi (valgust 12–16 tundi päevas) keeruline pak...

Suvelilled on hea võimalus oma kodu särava õieiluga ümbritseda. Paraku kipuvad kevadel soetatud amplid paljudel kesksuveks oma esialgset värskust kaotama. Hea uudis on see, et olukorda annab parandada...

Kui kevadel vajab aedhortensia hoogsa kasvu alustamiseks rohkelt lämmastikku sisaldavat väetist (nt NPK 11-11-21), siis suve lõpus ootab ta kaaliumi- ja fosforirikast toitu (NPK 3-8-20) talve eel puit...

Armastatud peiulilled on aedniku tänuväärsed abilised taimekaitserindel ning kuluvad ära köögiski....

Aedflokse kiusavatest haigustest on jahukaste kõige levinum ja tüütum. Tõbi annab endast märku tavaliselt augusti alguses ja kui temaga kohe võitlema ei hakka, on lõpuks kogu lehestik kaetud ebameeldi...

Kas sa tead, et maailmas leidub üle 10 000 liigi mürktaimi. Ka Eesti looduses kasvab mitmeid ohtlikke mürktaimi. Paljud neist meile sisse toodud toataimedena, nagu näiteks roniliiliad, krootonid, alpi...

Hiigelkorvid värvikate suvelilledega, vitspunutised taimeseadetega, vormi pügatud okaspuud ja lehtpõõsad, lõbusad kujukesed – igal sammul on tunda lusti ja kirge, millega floristina töötav Jana Mankin...