Kivijugapuu toob aeda põnevaid värve ning põõsad püsivad mõistlikes mõõtudes.
Kivijugapuu (Podocarpus) liike on lõunapoolkera troopikas loendatud kokku 106. Neist paljud kuuluvad Eestist hulga soojemate talvedega 8.–11.
Kui kliima muutub veel soojemaks, saab ehk Eestiski harilikku hirssi teraviljana kasvatada, seni rõõmustab ta meid dekoratiivse ilukõrrelisena.
Inimene hakkas hirssi toidutaimena kasvatama väga ammu: arheoloogilised leiud kinnitavad, et Põhja-Hiinas söö
Ebaküdoonia on populaarne aiataim kahel põhjusel: tema mitmete sortide õied on erkpunased ja kivikõvad õunviljad on toimeainerikkad, tõhusad tervisekosutajad. Punaseõielisi ilupõõsaid ei ole laias valikus võtta ja ebaküdoonia on selles osas esirinnas.
Väikesed terrassiroosid on tublid ja pikaajalised õitsejad.
Rooside kasvatamine pottides ja kastides kogub tasapisi ka Eestis hoogu, kuid mujal maailmas on see järjest populaarsem kasvatusviis.
Türgi vanasõna soovitab: „Kui su vaenlane on sipelgas, siis näe temas elevanti.” Seda võib tõlgendada ka nii: sipelgate peletamise ja tõrje puhul pole ettevaatus kunagi liiast.
Nii taimset kui loomset toitu tarbivad sipelgad on õigupoolest väga kasuliku
Tunne ja väldi invasiivsete liikide toomist aeda.
* Roomav akroptilon on Põhja-Ameerikas meie maaga sarnastes kliimaoludes väga invasiivne. Samas pole kas tänu heale õnnele või sisseveokeelule teada, et Eestist seda oleks leitud.
Meid, eestlasi, võib nimetada õunarahvaks. Vähe on aedu, kus ei kasvaks vähemalt üht õunapuud.
Õun on meile juba ajalooliselt kõige omasem ja levinum puuvili, aed-õunapuu kohalolekut on mõõdetud umbes 800 aastaga.