7 suurt viga, mida auto pesemisel tehakse. Lõpeta oma auto paljaks koorimine!

Taavi Oruväli
Ära kasuta suvalist lappi ega nühi sellega suvalises suunas - veel vähem ära keeruta seda ringiratast. | Shutterstock

Mikrokriimude tekkimises mängib kahtlemata rolli värvi loomupärane kulumine igapäevasest teetolmust ja pisikestest kivikestest, mis paratamatult värvi kahjustavad. Kui aga pisikesi kriime leidub pea igal pool ja igas suunas, on selgeks süüdlaseks vigane ja oskamatu autopesu. 

Seda, kuidas autole ise välipesu teha, teame me vast kõik: puhastusvahendise lapiga masin üle nühkida ja pesuaine veega maha loputada ei tundu midagi keerulist olevat. Hoolimata sellest üldtuntud teadmisest on aga paljud autod katusest küljekarpideni koledate mikrokriimudega kaetud, mis päikesevalguse käes justkui eputavalt silmi kriibivad.

Selleks, et sinu auto värv oma parimas võimalikus seisukorras oleks, toome järgnevalt välja 7 suurimat viga, mida autoomanikud auto eksterjööri pestes teevad. Püüa sina neid vältida!


1. Auto pesemine rasvaeemaldusvahendiga

Oled juba autopesuks vaimselt valmistunud ja vajalikud vahendid ritta seadnud, kuid õnnetuseks tuleb välja, et autošampoon on otsas või seda pole kunagi olnudki. Mõtled, et "Ah, mis seal ikka, seep on seep," ning haarad pudeli nõudepesuvahendit või mõnda muud üldpuhastuskemikaali.

Tõsi, puhtaks saab masina küll...ehk isegi liiga puhtaks - enamik kodukemikaale on oma olemuselt rasvaeemaldusvahendid, koorides kerepaneelid värvi katva lakikihini paljaks. See tähendab aga ka lakki kaitsva vahakihi eemaldamist, mille tagasi määrimine on enamikele meist üsna tüütu tegevus.

Lisaks eelnevale ei ole rasvaeemaldusvahendid alati piisavalt neutraalse pH-tasemega ja kujutavad endast ohtu lakikihile.

Seega tuleks oma autot alati autošampooniga pesta. Need puhastusvahendid, olles mõeldud spetsiaalselt keredetailide puhastuseks, ei kahjusta värvi ega lakki ning eemaldavad mustuse hõlpsalt, eemaldamata selle all olevat vahakihti.


2. Musta ämbri kasutamine

Auto professionaalselt pesemise mõte on värvile nakkunud sodi võimalikult delikaatselt sealt eemaldada, ilma viimast seejuures kahjustamata.

Alustades aga korralikult puhastamata loputusämbritega, suurendad riski, et lappi puhastades jäävad sinna väikesed, põhjast üles tõmmatud osakesed kinni, mis värvi puudutades seda kriimustama hakkavad.

 

3. Auto puhastamine kuivalt

Tundub imelik ja ebaloogiline, et keegi oma autot kuivalt puhastaks, kuid seda viga tehakse üsna tihti. Suurepäraseks näiteks on lindude väljaheidete lapiga maha nühkimine ilma mingisugust lubrikanti kasutamata.

Teisest küljest võib näitena tuua šampooniga välipesu alustamise ilma autot eelnevalt märjaks tegemata. Olenemata sellest, kas soovid terve auto ära pesta või ühe mustaks läinud koha uuesti läikima lüüa, tuleks kogu puhastatav pind alati mingisuguse lubrikandiga märjaks teha, et tahkeid osakesi mööda auto viimistlust mitte ringi hõõruda ja väikeseid kriime tekitada.

Mõne õnnetu linnupleki eemaldamiseks on soovitav lisaks puhtale mikrofiiberlapile alati ka väikest pudelit aerosoolvaha või putukaeemaldusvahendit hoida.

 

4. Auto puhastamine suvalise kaltsuga

Vana T-särgi, majapidamispaberi, majapidamislapi, käterätiku või mõne muu hõlpsasti improviseeritud kaltsu kasutamine tundub kahtlemata mugav lahendus, kuid esimese ettejuhtuva rätikuga värvi kallale minemine on halb idee mitmel põhjusel.

Esiteks võib vale materjal liiga kare olla ja ise kriime tekitada (näiteks nõudepesušvamm või majapidamispaber).
Teiseks võib vale materjal eemaldatavat mustust mööda pinda laiali hõõruda ja seeläbi jällegi värvi kriimustada. Kolmandaks võib vale materjal pisikesi ebemeid puhastatud pinnale jätta, mis ka pärast veega loputamist täielikult maha ei pruugi tulla (ja mis hiljem uue vahakihi sisse hõõrutakse).

Ainukene lapp, mis auto värvi puudutama peaks, on puhas mikrofiiberlapp. Olles väga pehmed, ebemevabad, ja suurepäraselt mustust ning niiskust imavad, tagavad mikrofiiberlapid vaieldamatult kõige professionaalsema tulemuse.

 

5. Puhastuse alustamine auto keskelt või alt servast

Millegipärast alustavad osad inimesed auto puhastamist sealt, kust seda kõige mugavam teha on: keskelt. Olles aga teekattele kõige lähedamal, koguvad auto alumised servad kõige rohkem sodi.

Seega on loogiline samm hakata pesuga pihta ülevalt, liikudes järk-järgult alla poole, et vältida kõige suurema mustuse nühkimist alt üles. Ainukeseks erandiks on veljed, mis tehakse tavaliselt juba enne kerepesu puhtaks.

NB! Velgede puhastamiseks kasuta vett, veljepuhastusvahendit ja eraldi mikrofiiberlappi ning loputa pesuvahend peale puhastust kohe veega maha. Piduritolm on happeline ja abrassiivne - sama lapiga kerepaneele puhastades võid kergesti ka nende viimistlust rikkuda.


6. Lapiga nühkimine ringiratast

Hoolimata õigetest puhastusvahenditest ja -võtetest on mustuse eemaldamine siiski viimistlust kulutav tegevus, mille käigus väikeste mikrokriimude tekitamisest kuidagi üle ega ümber ei saa.

Selleks, et tekkinud kriime aga erinevate nurkade alt võimalikult vähe näha oleks, ei tohi lappi iga tõmbega suvalises suunas nühkida - veel vähem viimast ringiratast keerutada.

Vali endale masina iga külje jaoks meelepärane suund (ülevalt alla, eest taha, kasvõi diagonaalis) ning jää kogu puhastuse käigus selle juurde. Ideaalis harjuta üks meetod endale sisse ja puhasta igat autot alati ühtemoodi.


7. Ainult ühe ämbri kasutamine

Loputades teetolmuga kaetud lappi ainult ühte ämbrisse, läheb šampoonine vesi väga kiiresti mustaks ning kogub endasse liiva, kivikesi ja muud sodi. Selles vees pesed lapi enda meelest küll puhtaks, kuid tegelikkuses hõõrud kõik ne

ed abrassiivsed osakesed mööda värvi laiali ning tekitad vaid kriime juurde. Selle vältimiseks kasuta alati kahte ämbrit: ühes olgu šampoonine-, teises puhas vesi. Selliselt saad mustalt lapilt seda esmalt veeämbris loputades suuremad tükid maha pestud ja lapi iga kord puhtasse šampoonivette kasta.

Veeämbris olevad osakesed settivad järgmiseks loputuskorraks juba ämbri põhja. Kui loputusämbris olev vesi läheb liiga mustaks, asenda see kindlasti uuega - selliselt pole vajadust poole pesu pealt ka šampoonivett vahetama hakata.

Allikas: Tööriistamaailm
Kuidas külmunud autolukku lahti saada, sellest loe siit.

Artikli märksõnad