Eesti oma mustikasort - saagikas ja talvekindel

Marge Starast ja Taimi Paal
Eesti Maaülikool
'Are' viljad on kujult ümarad, teistel aedmustika kultuurisortidel on lapikümarad. | Marge Starast

Paarkümmend aastat kestnud kodumaise poolkõrge mustika sordi ’Are’ aretajad võivad uhkust tunda, sest nüüd on neid tugeva maitsega saagikaid ja talvekindlaid marju tunnustatud ka rahvusvaheliselt.

Sordiaretus on väga pikaajaline protsess, mis lõpeb sordi ametliku registreerimisega. Vajadus oma sordi järele oli tingitud sellest, et poolkõrge mustika sorte on aretatud vähe ning mitmed neist on väikese saagikusega. Maailmas on mustikate sordiaretus keskendunud kännasmustikale (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikale (Vaccinium virgatum sün Vaccinium ashei). Poolkõrge mustikas on aga külmakindlam liik ning sobib kasvatamiseks just põhjapoolsemates piirkondades.

Sordi ’Are’ aretamine sai alguse 1998. aastal, kui grupp eesti teadlasi ja mustikakasvatuse huvilisi käis Kanadas Truro Ülikooli juures asuvas mustikauurimise instituudis. Reisil külastati Prince Edwardi saarel üht mustikakasvatuse talu. Sealselt ahtalehise mustika poollooduslikult tootmisalalt leiti mõned kõrgemad põõsad, millest kõige saagikamalt ja suureviljalisemalt koguti marju ning eraldati nendest seemned.

Järgmisel talvel külvati seemned maha ja suvel kasvas neis umbes 500 taime, mis istutati 2000. aasta kevadel Tartumaal Metsa talu istandikku. Seemikute võrdluskatsed käisid kuni 2008. aastani ning aja jooksul valiti neist välja kümmekond paremat. 500 taimest osutusid parimaiks aretised tähistega 8-04, 8-05, 29-03 ja 10-02 (hiljem sort ’Are’). Neid paljundati ning 2010. aastal rajati mikropaljundatud taimedest Metsa talu võrdluskatse.

Vastavalt kehtivale korrale peavad sordid olema kontrollkatsetes väljaspool Eestit ning meie mustikasort läbis võrdluskatse Poolas. Põllumajandusamet registreeris sordi ’Are’ 3. jaanuaril 2018. Sellele anti nimi Metsa talu peremehe Are Roosvaldi järgi, kes oli üks esimesi Eesti mustikakasvatuse eestvedajaid ning selle sordi kirglikke aretajaid.

 

’Are’ iseloomustus
 

Sort ’Are’ on poolkõrge mustikas (ahtalehine mustikas × kännasmustikas) Vaccinium × atlanticum E.P. Bicknell (sün Vaccinium angustifolium Aiton × Vaccinium corymbosum L.). Põõsa kõrgus on keskmiselt 0,8 meetrit. Oksad on püstise kasvuga, tugevad. Sort on hea talvekindlusega, üheaastase võrse vars rohekaspunane.
Sakiliste servadega lehed on ovaalse kujuga ning pealt rohelised, alt heledamad. Õisik lühike, õiekroon keskmise pikkusega, valge. Vili keskmine kuni suur, keskmine marja mass 1,5 g. Sinist värvi marja kuju pikilõikes on ümar, peal kerge vahakirme. Aastate jooksul on ühelt põõsalt saadud umbkaudu 800 grammi marju, parematel juhtudel aga üle 2 kilogrammi. Sordi eripära on hilisem marjade valmimine, võrreldes tuntud poolkõrge mustikaga ’Northblue’, kuid ’Are’ on meie kliimatingimustes vastupidavam.

 

Maitsvad ja tervislikud
 

Paljud ’Are’ marju mekkinud tõstavad esile nende eriliselt vürtsikat maitset. Maitset mõjutab oluliselt suhkrute ja orgaaniliste hapete sisaldus. Kui võrrelda USAst pärit varajasema sordiga ’Northblue’, siis’Are’ viljades on rohkem suhkruid ja vähem happeid. Seetõttu on marjad ka magusamad.

Mustikad sisaldavad märkimisväärselt C-vitamiini, kusjuures’Are’ viljades on seda 1,5 korda rohkem kui sordil ’Northblue’.

Fenoolsed ühendid on suur rühm orgaanilisi aineid aedviljades, mis on antioksüdantsete omadustega. Just nende ainete rohkuse tõttu tõstetakse mustikaid esile. Ka selle näitaja osas edestab ’Are’ sorti ’Northblue’ – fenoolsete ühendite sisaldus on vastavalt 237 mg ja 170 mg 100 g värskete marjade kohta.

img_5523.jpg

'Are' vilju on lihtne korjata.
Marge Starast