Käes on rõduaia aeg! Ideid, mida ja kuidas rõdul kasvatada

Priit Põlma
Köögiviljade kasvatamiseks rõdul sobivad tavalised rõdulillekastid, suuremad lillepotid ja mitme- sugused konteinerid. | Shutterstock

Kortermajade elanikud on hakanud üha rohkem oma rõdudele istutama lilli, millega kaunistatakse nii vaadet aknast kui ka maja üldilmet. Meeldiva võiks aga ühendada kasulikuga, kasvatades rõdukastis midagi ka köögilauale. Mida ja kuidas, sellest järgnevalt.

Peaaegu kõiki avamaal viljeldavaid aiakultuure on võimalik ka rõdul kasvatada. Kuna aga rõdu on tavaliselt üsna väikese pindalaga, tasub seal katsetada eelkõige maitsetaimede ja mõningate salatiks sobivate köögiviljadega.
Maitsetaimedest võib rõduaias kasvatada basiilikut, tilli, majoraani, punet, peterselli, sellerit, rosmariini, murulauku, portulaki, tüümiani, melissi, piparmünti, estragoni ja paljusid teisi.

Kui ürtide valikul on põhiliseks kriteeriumiks hobiaedniku maitse-eelistus, siis köögiviljade kasvatamiseks rõdul peab valima sobiva sordi. Rõdule passivad nõrgemakasvulised sordid. Siinkohal mõned näited potis kasvatamiseks mõeldud tomatisortidest: ‘Tumbling Tom’, ‘Tiny Tim’, ‘Gnom’ ja ‘Venus’. Sortide valikul tasuks abi paluda seemnepoodide müüjatelt.


Hooaeg algab aprillis
 

Köögiviljad ja maitsetaimed on üldiselt valgusenõudlikud ning seetõttu sobivad nende kasvatamiseks eelkõige tuulte eest kaitstud lõunasuunas avatud rõdud. Samas tekib aga keskpäevase päikese käes taimede ülekuumenemise oht, samuti kuivab potis olev muld kiiresti.

Külmakindlamaid köögivilju, nagu murulauk, redis, salat, till, petersell ja seller, võib juba aprillist rõdul või terrassil kasvatada. Igaks juhuks tasub taimed algul katta kattelooriga. Soojanõudlikumaid taimi, nagu tomat, kurk ja paprika, saab rõdule istutada alates mai teisest poolest. Ettekasvatatud taimi on võimalik hankida turult või aianditest.
Rõdule istutamiseks tuleb valida kompaktsed ja terved taimed, mis on väikses potis või istikukassetis ette kasvatatud.

Köögiviljade kasvatamiseks rõdul sobivad tavalised rõdulillekastid, suuremad lillepotid ja mitmesugused konteinerid. Isegi autokummi sees on võimalik seda teha, kuigi see võtab väiksemal rõdul liiga palju ruumi. Materjalidest on levinumad plastmass, savi ja puit.
Ka amplites ehk ripp-pottides võib lilled edukalt asendada näiteks amplitomati või mitmesuguste maitsetaimedega. Tegelikult polegi nii oluline, mis materjalist on nõu, kus taimi kasvatatakse. Palju olulisem on, et väljas vihma käes oleval rõdukastil oleks liigse vihma või kastmisvee äravooluks ava. Püsiva liigniiskuse korral peatub taimede kasv ning juured hakkavad hapnikupuuduse tõttu surema.

 

Hoolas saab saaki
 

Rõdutaimede kasvatamiseks sobib huumusrikas kergema lõimisega muld. Müügil on mitmesuguseid toataimedele mõeldud mullasegusid, kuid kompostist ja kergemast aiamullast võib ka ise sobiva mullasegu valmistada. Köögiviljataimede ettekasvatamisel kasutatavat väetatud turvast ei tasuks rõdukastides pruukida, kuna sealne toitainevaru ammendub kiiresti, pealegi kuivab puhas turvas rõdukastis kiiresti.
Kord juba kogemata läbikuivanud turvast on väga raske uuesti niisutada. Kastmine ja väetamine ongi rõduaias kõige rohkem hoolsust vajavad tööd. Kastmiskordade arv sõltub ilmastikust ja kasutatava nõu suurusest. Vee kogus ühekordsel kastmisel peab olema selline, et vesi kastist välja jooksma ei hakkaks. Üleliigse veega viiakse kasvupinnasest välja ka taimedele vajalikud toitained.

Kõik mullad sisaldavad teatava koguse taimetoitaineid, kuid rõdukastis jääb neid taime kasvuks ja saagi moodustamiseks vajaka. Seega on vajalik taimi kasvu ajal pealt väetada. Esimese pealtväetamise võib teha nädal või paar pärast istutamist, kui taimed on juurdunud ja kasvu alustanud. Pealtväetamiseks sobivad kõige paremini vees lahustuvad kompleksväetised, mille 0,1%-lise lahusega (1 g väetist või 1 ml vedelväetist 1 liitri vee kohta) kastetakse taimi 1–2 korda nädalas. Väetislahust ei tohiks anda kuivale kasvusubstraadile – see võib taime juuri kahjustada. Enne väetamist tuleks taimi kasta lihtsalt tavalise veega.

Paariks päevaks kodunt lahkudes peaks rõdupiirdel asetsevad kastid tõstma mõnda varjulisemasse kohta, kus need ei kuiva nii ruttu läbi. Pikemaajalise eemalviibimise korral tuleb leida keegi, kes taimi vähemalt paaril korral nädalas kastmas käiks. Kasvuaegsel hooldamisel on vaja aeg-ajalt rõdukastist ka umbrohtu kitkuda, seda eriti siis, kui substraadina on kasutatud tavalist aiamulda.

Kurki, tomatit või paprikat rõdul kasvatades võib osutuda vajalikuks nende taimede toestamine. Samas kasvukohas saab suve jooksul mitut kultuuri kasvatada, külvates varakevadel redise ja seejärel salati või tilli.
Allikas: Minu Aed