Kõigil inimestel on vahel päris raske, umbes 45% inimestest põeb elu jooksul mingit psüühikahäiret ning uuringud näitavad, et ligikaudu 20% lastest on pärit peredest, kus ühel või mõlemal lapsevanemal on probleeme sõltuvuse või mõne vaimse tervise häirega. Selliseid raskusi võivad põhjustada elus ettetulevad stressirohked olukorrad või rängad kaotused, nagu näiteks oma kodu, lähedase inimese või töö kaotamine. See, mis toimub lapsevanemaga, mõjutab paratamatult ka tema lapsi.
Sageli kardetakse või ei osata oma muredest lastega rääkida, aga lapsed tajuvad, kui midagi on korrast ära, ja elavad kaasa. Kui jätta neist raskustest rääkimata, siis jäävad lapsed muredega üksi ja kannatused on seda suuremad.
Mõned lapsed hakkavad seetõttu omaette hoidma, mõned muutuvad pahuraks ja rahutuks, mõned võivad hakata liiga palju muretsema ja mõned ei suuda oma koolitöid ära teha. See laste käitumise ja omavahelise suhte muutus teeb lapsevanema abituks ja nõutuks. Kuidas tagada lapsele turvaline keskkond ja turvatunne ka rasketel aegadel?
1. Vaata oma raskusi lapse seisukohalt
Mõtle, kuidas lapsed näevad ja kogevad sinu raskusi. Nad märkavad, kui sa oled tavalisest ükskõiksem ja väsinum, kiiremini ärrituv ja pahuram, hõivatud oma murede ja tööga. Hea, kui saad oma seisundist lähedastega rääkida ning koos arutada, kuidas see võib lapsi mõjutada.
Pane tähele, kuidas su halb enesetunne lastega koos olles väljendub: kas vihastad rohkem kui muidu, kas suhtled või mängid vähem, kas igapäevaelu näeb varasemaga võrreldes teistmoodi välja? Proovi olukorda lapse seisukohalt vaadata ja mõtle, kuidas ta on nendes olukordades reageerinud: kas läheb oma tuppa, satub ärevusse ja püüab aidata või hoopis läheb välja ja on terve õhtu ära.
Mõtle, kuidas oma muresid ja muutunud käitumist lapsele selgitada. Oluline on kuulata seda, mida laps on näinud või kogenud, rääkides arvestada tema vanusega ning vestelda temaga selle eesmärgiga, et lapse elu vestluse toel kergemaks teha.
2. Räägi lastega
Alusta lastega ise vestlusi oma probleemidest ning sellest, kuidas lapsed võivad neid näha ja kogeda. Kuula lapsi ja räägi, et sul on praegu raske aeg, aga sa oled juba otsinud abi ning sa saad sellega hakkama. Kirjelda lastele, kes sind aitavad, ning veidi ka seda, mis sa teed selleks, et terveks saada. Räägi neile, et sellised raskused on üpris tavalised; vaimse tervise häirete korral räägi, et need sarnanevad paljuski muude haigustega ning on ravitavad. Tähtis on, et lapsed saaksid aru, et nemad ei pea muretsema, nemad ei ole raskustes süüdi ning et nad saaksid tulevikku lootusrikkalt vaadata.
Arutage läbi ka praktilisi küsimusi, mis tavapäratu olukorraga on seotud. Näiteks: kes saaks lastega tegeleda ja nende eest hoolitseda siis, kui pead haiglas olema või sul on paha olla.
3. Ärge sulguge perekonnaringi
Ärge häbenege oma muresid ning ärge paluge ega oodake, et lapsed varjaksid ja hoiaksid teie probleeme saladuses. Vastupidi: leidke usaldusväärsed ja toetavad täiskasvanud, kas laiendatud pereringist või sõpruskonnast, kellega lapsed saaksid rääkida vabalt oma mõtetest ja tunnetest, mis on teie raskustega seotud. Selleks inimeseks võib olla ka vaimse tervise spetsialist koolis või mõnes tervisekeskuses.
Kindlasti hoolitsege, et lapsed võtaksid samamoodi, nagu varasemalt, osa koduvälistest tegevustest ja hoiaksid sõprussuhteid.
4. Otsi abi
Otsi abi oma vaimse tervise murede ja lastega seotud raskustega tegelemiseks. Selleks on mitmeid spetsialiste: perearst, vaimse tervise õed, psühholoogid, nõustajad, psühhiaatrid. Infot vaimse tervise ja abi kohta leiad ka kodulehelt Peaasi.ee ning oma vaimse tervise raskusi saad arutada e-nõustajatega. Hiljuti valmisid esimesed eestikeelsed materjalid, mis annavad nõuandeid, kuidas lastega oma vaimse tervise raskustest rääkida. Laste vaimset tervist toetava sekkumise "Räägime lastest" vanematele mõeldud abimaterjalid leiab veebilehelt Peaasi.ee.
