Millist tüüpi katus majale valida?
Urve Vilk
Kas meeldib funkstiil või klassikaline maja. Sellest tuleneb ka katuse valik. | Shutterstock

Katuseprofiili valikut mõjutavad lisaks tehnilistele tahkudele – Eesti kliimasse sobib kaldkatus paremini kui lamekatus – ka visuaalsed aspektid, sest katus peab sobima majaga, ümbruskonnaga ja meeldima majaomanikule.

“Piirkonniti ei saa klient ise katusetüüpi valida,” ütleb ASi Jälle ja Ko tegevdirektor Kaupo Jälle, et see võib olla sätestatud ka detailplaneeringuga. Kui aga kliendil on valikuvõimalus, on see juba maitseküsimus. “Oleneb, kas meeldib funkstiil või klassikaline,” ütleb Jälle, et valik tehakse juba projekteerides.

Samas pole lamekatus meie kliimas eramajale parim, sest vajab rohkem hooldust. “On hoone tüüpe, mille puhul lamekatus on asendamatu lahendus, aga mis elumaju puudutab, siis pigem mitte,” ütleb Jälle.

Sellest hoolimata valitakse neid üsna palju. “Projekteeritakse palju ja ehitatakse ka üksjagu. Ja ega ei saagi öelda, et lamekatuse valik oleks suur viga. Katus peab ju vett ja midagi hullu pole, kui see on valitud, lihtsalt see tahab rohkem hooldust saada ja teatud ilmastikuoludes võib sellega probleeme tekkida,” ütleb ta, et palju oleneb ka aastast – kui palju lund ei ole, pole ka muresid. Aga keerulistes ilmastikutingimustes võib neid siiski tekkida.

Kuna lamekatused tehakse tavaliselt ilma tuulekastideta, on probleemiks näiteks see, et tuulekastide puudumise tõttu on maja seinad märjad. Kui on väga palju lund ja parapetid pole kõrged, hakkab tuulutusvahedesse lund kogunema. Lamekatustel on äravool lahendatud tihti sisemise äravooluga, mis kipub umbe minema, loetleb Jälle probleeme, mille kohta sageli ei teata, et need võivad tekkida. “Ei teata, mis lamekatuse valik endaga kaasa toob – eramaja omanik, kes ise ehitusega otseselt kokku ei puutu, ei pruugi selliseid nüansse teada, vaid need tulevad alles hiljem välja.”

 

Kui meeldib funk, tuleb valida lamekatus

 

OÜ Katusefirma juhatuse liige Riho Reispass ütleb, et ilu on vaataja silmades ja profiili valik sõltub sellest, millist arhitektuurilist lahendust soovitakse. “Alati ei taheta kaldkatust ega midagi klassikalist,” põhjendab ta, miks ka lamekatusega elamuid on palju. “Kui ikka inimesele meeldib funk, siis valitakse lamekatus.”

Lisaks isiklikule eelistusele mängib Reispassi sõnul rolli ka ümbrus – millised on olemasolevad katused ja see, kas elatakse maal või linnas. “Kui on mitu maja krundil või naabritega lähestikku, siis see ansambel seab juba teatud piirid,” möönab Reispass, et sel juhul pole mõistlik teha erinevaid katuseid.

“Päris palju on nii, et soovitakse midagi, aga öeldakse siis, et mul siin juba üks on ja eks sel juhul ongi mõistlik luua tervik, et väga ei karjuks katusemaastik.” Valik sõltub ka sellest, kas tegu on uue maja ehitamise või vana rekonstrueerimisega. Aga igal juhul saab Reispassi kogemusel öelda, et kaldkatuseid ehitatakse meil rohkem.

Lamekatuseks loetakse katust, mille kalle on alla 5% ja sel juhul sobib katuse katmiseks rullmaterjal. Teravama kaldega katuse korral tuleb Reispassi sõnul valikusse käsivaltsplekk, Classic-profiil ja edasi juba teised kaldkatuste materjalid. “Materjali valik, mida on mõistlik kasutada, sõltub kaldenurgast. Eramajade puhul tellijad arvavad, et rullmaterjal on jama, samal ajal loeb ka selle hind – profiilplekk on ehk odavam ja siis pannaksegi profiilplekki sellise kaldega katusele, kuhu see ette nähtud ei ole, selliseid vigu tehakse ka.”

 

Bituumensindel on nägus ja vastupidav

 

“Kaldkatusele pannakse ka bituumensindleid, millel on lai värvivalik ja kuju,” toob Reispass järgmisena näiteks materjali, mis on viimasel ajal varasemaga võrreldes populaarsust kogumas, aga mida ta väga ei soovita juhul, kui ümberringi on palju puid ja maja varjus – siis kipub põhjapoolne külg sammalduma.

“Vanasti oli viga ka selles, et ei pandud aluskihti – seal peab olema bituumenrullmaterjalist aluskiht ja see siis tekitas ka probleeme ja läbijookse võib-olla rohkem,” jätkab Reispass, et tehnoloogia on tänaseks paranenud.

Reispassi sõnul ei maksa välistada ka eterniiti. “Eterniiti on praegu ka väiksema mõõduga, selle värvivalik on lai, nagu ka pakutav laine ja plaadi kuju, see näeb päris kivi moodi välja,” loetleb ta plusse. Ja võrreldes kõige odavama profiilplekiga on eterniit isegi natukene kallim materjal. 

Nõukogudeaegne eterniit on kestnud väga kaua, öeldakse ju, et just eterniit on olnud tänu sellele maa-arhitektuuri päästja. “Kaasaegse eterniidi põhierinevuseks on, et selles pole sees asbesti. Eterniit on viimasel ajal aina populaarsem. Vahepeal kardeti seda just asbesti pärast, aga ega vana eterniidi mahavõtmine ka nii hull ei ole tegelikult – kui katust väga ei purusta ja tolmu sisse ei hinga, on asbestioht suhteliselt minimaalne ka vanadel katustel,” ütleb Reispass, et eterniiti ei tasu peljata, sest see on materjal, mis kestab.

Seejuures tuleb tähele panna, et kui majal on olnud plekk-katus, peab tegema  arvutused, kas olemasolev konstruktsioon kivi raskusele vastu peab, kui tahetakse materjali muuta.
 

Bituumenlainepapp sobib kuuri katusele

 

Üks valikukriteeriume võib olla ka see, et kui tegu on katuslaega, plekk koliseb, võrreldes kivi ja eterniidiga. Lisaks tekib kondensatsioon – pleki puhul see tekib, aga näiteks eterniidi puhul üldiselt mitte. “Igal juhul on mõistlik panna aluskate kaldkatusele alla, kui juba uusi katuseid ehitatakse või vanu rekonstrueeritakse,” soovitab Reispass.

Vastupidavusest rääkides on tema sõnul katusekattematerjalidest kõige lühema elueaga bituumen lainepapp, mis sobib näiteks kuuri katusele.

“See on bituumeniga immutatud värvitud papp. Neid on küll erivärvilisi, aga see on pigem kuuri katusele sobilik, eramajale ei soovita.”

Bituumenrullmaterjalile ja bituumensindlile annavad tehased garantiiks kümme aastat, ent kestavad need materjalid kakskümmend viis ja rohkemgi aastat.

“Rullmaterjalist võib teha ka kaldkatuseid, juhul kui kalle on väike. Soomlastel on levinud näiteks bituumenrullmaterjaliga kolmnurkliistu tehnoloogia – peale pannakse kolmnurkliist, mis jätab kaugemalt vaadates natuke ägedama mulje ja on valtskatusega võrreldes võib-olla natukene odavam,” kirjeldab Reispass.

Eterniidile antakse garantii kuni 30 aastat, ka plekile antavad arvud lähevad juba päris kõrgeks, jätkab Reispass, et paremad materjalid kestavad kaugelt rohkem kui paarkümmend aastat.

Lisaks rõhutab ta, et garantiide puhul tuleb vaadata, millele see täpselt on antud – eraldi on näiteks värvigarantii. “Selge on ka see, et kui antakse kakskümmend viis aastat mingile tootele garantii, siis müüja ei mõtle seda niimoodi, et kui kakskümmend neli aastat on katus peal olnud, siis saad uue katusekatte, vaid et siis kompenseeritakse üks kahekümneviiendik, sest 24 aastat on materjali ju ekspluateeritud.”

 

Mida geomeetriliselt keerukam, seda ilusam

 

Reispassi kogemusel pannakse üldiselt kõiki katuseid. “Kui on eramaja, siis profiilplekk – trapetsprofiilplekk ei ole võib-olla kõige soliidsem ja kiviprofiil on ka ikkagi imitatsioon, kui rääkida plekist kiviprofiilist, nii et pigem võiks siis panna juba valtskatuse, kui plekki panna. Või siis eterniit, nii arvan mina isiklikult,” võtab ta kokku isiklikud maitse-eelistused.

Jälle sõnul ehitavad nad põhiselt klassikalisi katuseid ja peamisteks materjalideks on valtsplekk ja kivi. “Sõltub ka aastast, aga üldiselt võttes ehitame kivikatuseid protsentuaalselt rohkem,” sõnab ta.

Rääkides katuse maksumusest, sõltub see Jälle sõnul rohkem katuse keerukusest, kui valitavast materjalist – neelud, vintskapid ja muud geomeetrilised lahendused tähendavad lisakulu. “Samas, mida keerulisem geomeetriliselt, seda ilusam,” ütleb Jälle, et viilkatustega hooned on väga harva ilma neelude ja vintskappideta.

Trendid on aga olemas ka katusekattematerjalide moes. “Rääkides plekk-katustest, siis eelmine kümnend oli moes pruun – oli selline toon nagu RR32, aga viimased aastad on moevärviks pigem tumehall. Ei oskagi öelda, millest see tuleb, aga teatud ajal on moes just teatud toonid ja ülejäänud toone kasutatakse märgatavalt vähem.”
 

Lamekatusele puit ei sobi

 

Katusekattematerjalina kasutatakse ka puitu. OÜ Puitkatused juhatuse liikme Janek Käärdi sõnul peab selleks olema katuse kalle vähemalt kolmkümmend kraadi ehk lamekatustele puit ei sobi. Lisaks sellele, et puit lamekatusel vastu ei pea, ei näe Käärd puidu kasutamisel seal ka mõtet, sest puit peaks olema materjalina vaadeldav.

Kui katuse kalle on liialt väike, on vahel võimalik alla teha n-ö topeltpõhi. “Oleme teinud mõnest lamekatuse materjalist nii-öelda aluskihi ja selle peale pannud siis tuulutuse ja roovitusega oma materjali,” selgitab Käärd, et kui mõne liitehitise puhul on suure hoone katus 40–45 kraadi, aga mõne väiksema koja kalle väiksem, on seda tehtud, et kõik ühtemoodi välja näeks.

Mida madalam on kalle, seda kiiremini seal puit otsa saab – eesmärk on ennetada, et kui puit koja katusel poole kiiremini läbi saab kui põhikatusel, ei hakkaks midagi läbi jooksma ja konstruktsiooni kahjustama.
Puidust tehakse kimm-, sindel-, laastu- ja laudkatuseid. “Tehniliselt on majale esitatavad tingimused sarnased,” jätkab Käärd, et pigem on see maitse ja tunnetamise – mis seal kunagi on olnud – küsimus, mille põhjal valik tehakse.

 

Eterniidi alt leitavat puitkatust soovitakse taastada
 

Kõige vähem tellitakse laudkatuseid – need on enamasti olnud lihtsad kuuri või mõne muu abiruumi katused. “Seal on väga pikad viilud ja hea oleks, kui laud oleks ühes tükis, aga üle kuue meetri on raske laudu hankida ja sealt tekivad juba probleemid,” kirjeldab Käärd.

Puitkatuste puhul on pigem tegu maa- ja suvemajadega, kuhu katus tellitakse, aga ka näiteks Tallinnas Nõmme piirkonnas on puidust katuseid.

“Tüüpiline on, et ostetakse endale maakodu, millel on eterniitkatus. Selle all aga on laast, sindel või kimm, mida soovitakse siis säilitada – et kui kunagi on olnud, siis miks mitte teha nii, nagu kunagi tehti.”

Ka päris uutele majadele projekteeritakse ja tehakse puitkatuseid, aga ka nende puhul on Käärdi kogemusel 95% juhtudest tegu pigem suvemaja või maakodu suunitlusega hoonega.

Rääkides puitkatuse hinnast on materjali paigaldamisega tööd rohkem kui teiste materjalide puhul, aga katuse hind siiski enam-vähem võrreldav teiste katuste maksumusega. “Odava plekiga see ei kannata võrdlust, aga korraliku kiviga või valtsplekiga kannatab see võrdluse välja küll, kui võtta arvesse töö, pluss materjal, hinnad on sarnased,” ütleb Käärd.

Sarnased artiklid