Must sõstar kõige täiega
Üllar Ende
Musta sõstart peetakse tõhusaks toniseerijaks ja väsimatuks väsimuse peletajaksMusta sõstart peetakse tõhusaks toniseerijaks ja väsimatuks väsimuse peletajaks. | Shutterstock

Mustasõstramarjade C-vitamiini-küllus on kõigile teada, kuid ka lehed ja varred pakuvad kehakosutust ning tõvetohterdust.

Õnnelikud said või saavad oma mustasõstrapõõsad marjadest puhtaks noppida, ent mõnel pool, kus öökülm oli õisi näpistanud, otsi marju nagu tikutulega taga. See-eest jätkub küllaldaselt lehti ja varsi, mis kõik hapukurgipurkidesse ei mahu ja ootavad hoopis kohta ravimtaimekapis.

Musta sõstart peetakse tõhusaks toniseerijaks ja väsimatuks väsimuse peletajaks, sest selle marjad pakuvad eriti ohtralt C-vitamiini: umbes 400 milligrammi 100 grammis. Peale selle leidub neis B-rühma vitamiine, E-vitamiini ja muidki. Mineraalainetest saame kõige rohkem kaaliumi, aga ka näiteks rauda, fosforit, kaltsiumi, magneesiumi, seleeni ja tsinki.

Niisama rohkete toitainetega on õnnistatud ka mustasõstralehed ja isegi -varred. Kui need suvel-sügisel hapukurgipurki ei satu, siis jäävadki oma vitamiinikoormaga põõsa külge. Põõsas tahab harvendamist niikuinii ning siis on tark osa lehti ja varsi kas kohe kosutuseks ja raviks kasutada või talveks kuivatada.

 

Sobivad nii värskelt kui ka kuivatatult
 

Muidugi on kõige rohkem kasulikku värsketes marjades, mille toitained püsivad hästi sügavkülmaski. Kellel aga on sügavkülmiku uks punnis ja marju jätkub, see võib neid ka kuivatada: algul närvuta õhukese kihina päikese käes ja seejärel kuivata umbes 60-kraadises paokil uksega praeahjus. Ka kuivatatud marjadesse jääb tervisele tarvilikku alles.

Lehti saab koguda suvi läbi, kuivata need tuuletõmbuses varjulises kohas õhukese kihina. Oksi aga kasuta nüüd värskelt tõmmise tegemiseks: lõika kahe sentimeetri pikkusteks juppideks ja poolita pikuti. Kui soovid talveks varuda, närvuta tükid algul päikese käes ja kuivata siis 60-kraadises veidi avatud uksega praeahjus.

 

Niisama suhu, teeks ja tõmmiseks
 

Kui marju jätkub, tasub neid suvel suhu pista nii palju, kui süda lustib. Mitte mõelda, et kas ikka moosi jaoks jätkub – seda keetes läheb hulk kasulikke aineid kaduma.
Sügavkülmast saab marju talv läbi võtta, toidu peale või sisse panna ning toormoosiks tampida. Nõnda seisab marjade suverikkus hästi alles.    

Marja- või lehetee on eelkõige jõujook, samuti aitab see hoogustada ainevahetust, kahandada liigset kolesterooli, viia kehast välja kahjulikke aineid ja ergutada maksa tööd. Selle tee joomine on ravitoeks mitmel puhul: ülemiste hingamisteede põletiku, kurgumandlite põletiku, neeru- ja kuseteede põletiku ja soolepõletiku korral. Samuti aitab parandada kaksteistsõrmikuhaavandit ja alahappesusega maopõletikku (gastriiti).
Lehe- ja varretõmmise rüüpamine peaks tooma leevendust liigesepõletikule ja podagrale.

 

Lehed ootavad suuremat kiitust
 

Kui marju on aina taevani tõstetud, siis lehed ootavad hoopis suuremat kiitust. Nad ei ole maitsvad ja neid me ei söö, ent tasub teada, et nendes leidub C-vitamiini isegi rohkem kui samas koguses marjades. Sellepärast tasub ka neist teed teha.

Näiteks kurkide hapendamisel on lehed-varred tublid tegijad ka seetõttu, et peale mõnusa maitse andmise aitavad nad kaasa loomulikule piimhappelisele käärimisele. Tänu sellele on hapukurgid veelgi kasulikumad ampsata.

 

Peletab eemale kõik energiavampiirid
 

Maagia on moes ja seda otsitakse taimedest. Raske muidugi loota, et seda on nii tavalises aiakaaslases nagu must sõstar. Aga ennäe: internetist leiab teateid, et võluvägi olevat sellegi põõsa marjadel. Maagiausklikud usuvad, et kui näiteks mõni inimene oma olemise või jutuga sinu head energiat varastab, imeb su tühjaks kui sidruni, siis on tark kohe peotäis musti sõstraid põske pista. Eks siis talvel tule oodata, kuni need sügavkülmast üles sulavad.

Veel etem olevat see, kui marju süüa enne energiavampiiride sekka minekut. Kui aga su ümber energiavargaid ei olegi, siis marjadest on ikka kasu: C-vitamiini saab oma aiast ja peost, mitte purgist.

 

MarjateeVala 4 sl värskeid tambitud või 2 sl kuivi peenestatud marju üle 2 kl kuuma veega.Lase soojas 45 minutit tõmmata, kurna.

Joo kuni 0,5 kl korraga 4 korda päevas loos nimetatud juhtudel.

NB! Külmetushaiguse korral hoia tee soojana termoses.

 

Lehetee

Vala 3 sl värskeid või kuivi peenestatud lehti üle 3 kl kuuma veega.

Lase soojas 15 minutit tõmmata, kurna.

Joo kuni 3 kl päeva jooksul loos nimetatud juhtudel.

 

Lehetõmmis

Vala 2 sl peenestatud värskeid või kuivi lehti üle 1 kl külma veega ja aja korraks keema.

Lase 10 minutit soojas tõmmata.

Joo 0,25 kl korraga 4 korda päevas liigesepõletiku, köha ja kõhulahtisuse korral.

 

Varretõmmis

Vala peotäis värskeid või kuivatatud väikesteks juppideks lõigatud oksi üle 1 l veega.

Keeda veevannil nõrgal tulel 2 tundi, jahtunult kurna.Võta 2 sl enne iga söögikorda paar kuud järjest kusihappesoolade väljutamiseks liigestest (ka podagra korral).

Allikad: Kodutohter, loodusravispetsialist Aive Luigela.

 

Sarnased artiklid