Sobiv segumikser määrab töö kvaliteedi

TM Kodu&Ehitus
Shutterstock

Vesi ämbrisse, segupulber sisse. Siis segame vispliga ja laseme viis minutit seista. Seejärel veel üks kiire segamine, et vahepeal sulanud polümeerid ühtlaselt seguneksid. Kui segumass on meie arvates liiga paks või liiga vedel, siis lisame sortsu vett või kämblatäie pulbrit. Kasutamisõpetust me ei loe, sest teame kõike iseenese tarkusest.

Sageli ei tule meil isegi pähe, kui palju võib tegelikult olla seiku, mida erinevate kuivsegude segamisel arvestada tuleks. Lõpptulemust mõjutab eelkõige see, kui täpselt järgitakse juhendit. Kõige olulisem on õige segamisvahekord. Kui segukotil on kirjas, et üks kotitäis kuivsegu segatakse 4,5 liitri veega, siis rohkem vett ei tohi kasutada. Juba tühise 2 dl vee lisamisel võivad toote omadused muutuda, näiteks plaatimissegu nakkuvus väheneda.

Mõnede toodete puhul on väike nihe vee-kuivsegu doseerimisel lubatud, kuid see on kasutusjuhendis kindlasti mainitud. Kui segamisõpetuses on kirjas mikseri pöörete arv ja segamise aeg, siis tuleb sellestki kinni pidada. Liigse segamise tagajärjel võivad segu koostises olevad aineosad üksteisest eralduda ja segu muutub kasutuskõlbmatuks.

Näiteks plaatimissegude puhul on üks tüüpilisi vigu see, et korraga segatakse valmis liiga suur kogus – segu aga tuleb teatud aja jooksul ära kasutada. Kui segumass kipub juba anumas kõvenema, lisatakse sellele korduvalt veidi vett ja vispeldatakse segu üha uuesti läbi. Pärast imestatakse, kui plaadid põrandal või seinas kinni ei püsi.
 

Trell pole segumikser

 

Kuivsegude segamiseks leidub kauplustes mitmesuguseid miksereid ja vispleid. Näiteks värvide ning tapeedi- ja muude vedelate liimide segamiseks piisab ka aku- või elektritrellist. Ent kui väikese võimsusega trellile kinnitada suur vispel ja püüda sellega tihket segumassi ringi ajada, võib trell peagi üles öelda. 

Plaatimissegude segamiseks kasutatakse võimsamaid segumiksereid ja suuremaid vispleid. Mõni segamisvahendite tootja on isegi koostanud detailse tabeli, kust saab järele vaadata, mis vispliga millist segu segada. Professionaalseks kasutuseks mõeldud visplitel ja mikseritel on kirjas segu tüüp, kogus ja muu vajalik info, millest tööriista hankimisel ja kasutamisel lähtuda. Kui sellist konkreetset juhendit järgida, siis on kindel, et seadmed töötavad hästi ja liigse koormuseta.

Vispli sobivuse määramisel lähtutakse sellest, millisel kujul segatav aine algselt on ja milline on selle viskoossus – kas segatav aine on näiteks jahutaoline pulber, mis segatakse vee või mõne muu vedelikuga, või on tegemist pasta või vedelikuga, mis enne kasutamist vaid korra läbi segatakse. Samal põhimõttel võib rühmitada ka valmis segatud aineid: vedelad, pastad, paksud või isegi peaaegu kuivad segumassid.

 

Uut visplit valides

 

Tüüpiline vispel on kahe labaga spiraalvispel, mis pöörlemisel tõstab segumassi ülespoole. Sellise nn tõstva vispliga on läbi aegade segatud kõike, mis on segamist vajanud. Kui vana vispel lõpuks läbi kulub, ostetakse selle asemele täpselt samasugune uus – küsimata, kas see vispel üldse sobib aine jaoks, mida sellega kõige rohkem segatakse.

Eri aineid nimelt segatakse veidi erineval viisil. Näiteks käsitsi pealekantavad segud (seinatasandussegud, plaatimissegud) võiks üldiselt segada veidi kohevaks, st neile segatakse õhku hulka. Kuid kipsiseguga tuleb väga hoolikalt ümber käia, sest mida rohkem segada, seda kiiremini segu tardub.

Isevalguvate tasandussegude kohta võiks aga teada, et segumassis olev õhk rikub segu omadusi. Kui vispeldamisel satub segusse palju õhku, siis ei ole kindel, et isetasanduv segu põrandal laiali ja siledaks valgub. Kui nii juhtub, siis tuleb põranda tasandamisega nii palju vaeva näha, et isevalguva segu kasutamise mõte läheb kaduma. Niisiis ei mõjuta vispli valik mitte ainult tööprotsessi käiku, vaid ka lõpptulemuse kvaliteeti.


Mitut tüüpi visplid 
 

Segamise põhimõtte järgi võib visplid jagada kolme rühma. Kõige tavalisem spiraalvispel suunab segu alt üles. Teise variandi keere on vastupidine ja pressib segu nõu põhja suunas. Kolmas visplitüüp liigutab segumassi ainult horisontaalsuunas. Vispli tööpõhimõte seisneb selles, et liikuvad labad purustavad segusse jäänud kuivad tükid.

Kahe esimese, tõstva ja laskuva vispliga satub segumassi sisse kergesti ka õhku. Mida järsem on visp-
li spiraal, seda suuremat segukogust see liigutab. Segamine läheb niisuguse vispliga küll kiiremini, ent sellevõrra suurem peab olema mikseri pöördemoment ja kasutaja musklijõud.

Ka segatava massi kogus on üks oluline tegur, mis mõjutab mikseri ja vispli valikut. Ei ole juhus, et kauplustes on samalt tootjalt mitmeid eri suurusega vispleid. Mida väiksem on segu kogus, seda väiksemat visplit ja segamisnõu kasutades saavutatakse hea tulemus.

 

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid