Lisaks kipsile võib lakke panna teisigi materjale

Urve Vilk
Kui kipslae puhul võivad sellesse tekkida paari aastaga praod, siis pinglae valikul mõrade pärast muretsema ei pea. | Shutterstock

Kodudes on kõige lihtsam, odavam ja levinum värvitud kipslagi, mida on remondi käigus soodne üle värvida, ent võimalusi on teisigi. Näiteks valida pinglagi.

Pinglagedega tegeleva OÜ Cuul juhatuse liikme Argo Saagi sõnul sobib pinglagi kõikidesse ruumidesse, välja arvatud saun, ning pinglae eeliseks on kiire paigaldus, mis ei nõua isegi ruumist mööbli välja viimist. “Samas kui kipslae ehitus tähendab mitut päeva või nädalatki tööd ja tolmutamist.” 
Pinglael on teisigi plusse. Kui kipslae puhul võivad sellesse tekkida paari aastaga praod, siis pinglae valikul mõrade pärast muretsema ei pea.

Lisaks kannatab pinglagi ruutmeetri kohta kuni sada kilogrammi raskust, ehk kui paneelmajas ülemine naaber uputab, vajub lagi koos veega põhimõtteliselt maani, aga sealt on võimalik vesi välja võtta, nii et ei tekiks suuremaid kahjusid. 

OÜ Cuul klientideks on valdavalt eratarbijad, kes uurivad palju ka erilahenduste kohta. “Kõne algabki enamasti küsimusest, mida teha saab,” ütleb Saag, et kuigi suur osa kliente valib pinglae eelkõige selle paigalduse kiiruse tõttu, on tegelikult võimalusi rohkem.

 

Raha tõmbab soovidele pidurit

 

Näiteks saab paigaldada lae taha valguse. “Saab mängida leedi ja tasapindadega, teha terve lagi valguslaena, nii et terve lagi põleb, olen teinud ka leedliistudega lae, millel leedliist lõikas ära laematerjalid nii, et lakke jäid valgustriibud,” loetleb Saag võimalusi.

Ehkki Saagi sõnul jätkub klientidel küll fantaasiat, jääb sageli asi lõpuks siiski raha taha. Paraku tõmmatakse sageli rahalises mõttes pidur peale.
Rääkides tüüpilisest eluruumi lae värskendamisest, tellitakse korterite remondi, reoveerimise ja pisiremondiga tegeleva OÜ Remondikompanii projektijuhi Kaspar Aruvee sõnul neilt kõige sagedamini kipslae värvimist. Seda juhul, kui lael suuremat viga pole ja värvimisest piisab.

Ka pinglagesid on nad mõned teinud, eelkõige vannituppa, ent neid on olnud vähe. “Pinglaed on ilmselt eestlase jaoks võõrad ja kallid,” tunnistab Aruvee, et võrreldes kipslaega on hinnavahe üsna suur.
Kliente, kes soovivad ruumis ainult lage värskendada, on vähe – enamasti värvitakse lage siis, kui terve ruumi remont on ette võetud. Vahel aga on juhtunud sedagi, et seinad küll värvitakse üle, aga lagi jäetakse puutumata. “Öeldakse, et lagi on veel hea küll.”

 

Alati ei saada oma jõududega hakkama

 

Ainult elutoa lae remonti on Aruvee praktikas ette tulnud juhul, kui tegu on olnud veekahjude likvideerimisega; lakke on tekkinud häirivaid täkkeid; sooviks on olnud tõsta ümber valgusti, mis on nõudnud juhtme ringitõstmist, millega kaasnenud vajadus augud pahteldada ja lagi üle värvida jne.

Neid on appi kutsutud ka juhul, kui vannitoa või pesuruumi remondi puhul pole saadud lae paigaldusega ise hakkama või on töid teinud ehitaja ära kadunud, nii et tarvis on olnud töö ära lõpetada.

Aruvee sõnul on ette tulnud sedagi, et on ostetud korter, kuhu paigaldatud 60 × 60 cm ruutudest ripplagi – selline, mida võib leida peaaegu igast kontorist ja klient on soovinud selle välja vahetada.

Vannituppa ja esikusse on nad mõnel korral ehitanud lae ka puitpaneelidest. “Nordic Woodil on valikus päris huvitavad ripplae moodi puupaneele, mis on saadaval eri struktuuriga ja mida saab ka värvida,” kirjeldab ta, et need loovad ruumis ägedaid efekte.

Üldiselt aga on eestlane Aruvee sõnul pigem konservatiivne ehk tahetakse tavalisi lihtsaid lahendusi. “Nii nagu kodudki kipuvad olema pigem tagasihoidlikud – ei kasutata erksaid tapeete ega värvidega tehtud ägedaid mustreid, vaid toonid on pigem vaoshoitud, rahulikud, õrnad ja soojad, nii soovitakse ka lagede puhul tavalisi lahendusi, mitte midagi üleliia erilist.”

 

Kohtparanduste tegemine kõige soodsam

 

Vannitubades ja esikutes on Aruvee kogemusel inimesed siiski altimad nii ripplagesid kui ka teisi kipsist erinevaid lahendusi kasutama. Paneelmajades on näiteks tüüpiliseks lihtne alumiiniumprofiilist ripplagi. “Sellel käivad üles keeratud servadega U-kujulised profiilid lakke nagu ripplael ikka – seina peale läheb väike servaliist, millel lagi oma raskusega ripub,” kirjeldab ta.

Ka korterite ja eramute remondiga tegeleva ehitusfirma OÜ Modern Building juhataja Taivo Hajeki praktikas on enamasti tegu olnud ripplagede ja kipslagedega. Lakke on nad paigaldanud ka laepaneele, kuid seda harvem. “Paneelmajade korterites on ainult kipslaed – sinna soovitakse lisavalgustuskaableid ja muud sellist ning kõige ilusam ja puhtam ongi sel juhul värvitud kipslagi – õõnespaneeli freesida ei tohi,” põhjendab ta.
Kipslae värvimine on Hajeki sõnul juhul, kui lage on võimalik lihtsalt värvida,   kõige lihtsam ja odavam viis remondiks. “Maalritööde ruutmeetrihind on kõige väiksem. Kui on vaja ehitada kips, tuleb see juba kallim, teistest materjalidest lae ehitamine aga veelgi kallim.”

 

Juurpõhjust likvideerimata tulemus ei kesta
 

Hajek jätkab, et paneelmaja korteri renoveerimine ongi paraku kallim kui näiteks uue korteri ehitamine, seda just seetõttu, et mängu tulevad lammutamised, ümbertegemised, sirgeks ajamised jne. “Uue ehitamisel varieerub hind 800–1000 eurot ruutmeeter, olenevalt sisekujundusmaterjalidest, vana korteri renoveerimine on aga 1100–1300 eurot ruutmeeter,” toob ta välja, et juhul kui remonditakse endale, hinda väga ei vaadata, aga kui eesmärgiks on müük, võib see tähendada, et tehakse kosmeetiline remont, mis võib küll olla mõnda aega ilus, aga see ei pruugi pikalt kesta. “Sest mis seal taga on, selle koha pealt hoia pead kinni.”
Ta toob näiteks praod laes. Kui need on lihtsalt üle pahteldatud ja värvitud, tulevad need suhteliselt lühikese aja jooksul uuesti välja, sest krohv on aluspinnal sageli lahti. 

Näiteks eestiaegsetes majades, kus lagi on krohvitud ühe krohviga põhu peale ehk krohvitud on otse laudisele, polegi pragudega võimalik suurt midagi ette võtta. “Kõige lihtsam lahendus on kruvida kipsplaat otse vana lae peale,” ütleb Hajek, et see on kõige valutum lahendus. Kui aga klient soovib vana säilitada, tuleb krohv eemaldada. “Üldjuhul on lae lauad lahtised, nii et neid tuleb plommida ja toestada. Siis läheb lakke uus võrk, see krohvitakse ja värvitakse.”

Miks mitte heleroheline või kollane lagi
 

Hajek on ehitusettevõtjana tegutsetud 14 aasta jooksul teinud ühe lae musta värvi ja ühe betoonist, teised kõik on olnud valged. “Valge on värvina loomulik,” kinnitab ta.

Aruvee lisab, et ka valgeid värve on erinevaid – on nii matte kui ka läikivaid, mis annavad laes erineva efekti. Ent ette on tulnud sedagi, et lage pole värvitud mitte valgeks, vaid mõne muu õrna tooniga nagu näiteks heleroheline või helekollane, mille puhul sellele langev valgus toob tooni esile kas külmema või soojemana, nii nagu klient soovib. 

Kirkaid toone ja värvilisi lagesid, aga ka seinu, soovitakse siiski harva. Julgete lahenduste valimiseks peab Aruvee hinnangul usaldama kujundajat. “On neid, kes tahavad midagi stiilset ja kihvti. Teeme praegu näiteks ühte korterit uusarenduses Toom-Kuninga tänaval, kus appi on võetud sisekujundaja – korteris on läbinisti rohelised laed, värvilised tapeedid, laes rosetid ja karniisid, osa valgusega ja osa ilma – tuleb väga kihvt tulemus,” kiidab ta, et sellise terviku loomiseks peab usaldama sisekujundajat, kel on kogenud silm, sest inimene ise sellist tervikut välja ei mõtle.
Lisaks on aga ka rahal oluline roll. “Erilahendused on sageli mitmeid kordi kallimad.”
“Enamasti valitakse klassikaline valge, harva, kui võetakse lagi mingit muud tooni,” lisab Saag, et inimesed ei julge erilisi lahendusi valida, kuna kardetakse, et jääb kole. Samas on need, kes julgema värvilahenduse või lakke valgest erineva tooni valinud, olnud hiljem ülirahul, jätkab ta, et kui seinad tehakse näiteks valged, saab tooni sisse tuua laega. Ja kuigi värvinäidist A4 suuruses vaadates on tulemust ehk raske ette kujutada, on hiljem seda kiidetud.

 

Ripplagi sobib hästi sanitaarruumidesse
 

Ripplagedega tegeleva OÜ Voller juhatuse liikme Andres Altpere sõnul peaks tavatarbija lähtuma lae valikul sellest, milline on selle eesmärk, sest sellest sõltub, miks ühte või teist materjali tasub eelistada.

Ripplagede klassikalised lahendused on tema sõnul kasutuses eelkõige avalikes ja tööstushoonetes, kus see on tavaliseks tarindi osaks, kuna kommunikatsioone on palju ja lae taha on lihtne neid peita. “Büroohoonete laetagused on paksult ventilatsiooni-, elektri- ja sideliine täis, lisaks vee- ja tuletõrjetrassid. Võimalik on lisada veel erinevaid funktsioone, mida lisaks soovitakse integreerida.
Teine probleem, mida ripplagedega lahendatakse, on järelkõlad. “Kus on kõvad pinna, seal tekib müra ja optimaalne on teha lagi heli summutava tootega, et saaks kõla ära,” selgitab ta, et sel moel täidetakse ka akustika rusikareeglit – nii palju, kui on põrandal ruutmeetreid, peaks ruumis olema ka absorbeerivat pinda.

Kuna ripplagi on mõeldud üldjuhul selleks, et peita selle taha ventilatsioon, elekter ja muud kommunikatsioonid, mida eramajades lae all pole, Andres Altpere ripplagedele eluruumides rakendust ei näe. Küll aga sobivad need kodudes esikutesse ja vannitubadesse, kus samuti on eesmärgiks valgustid, ventilatsiooniläbiviigud ja muu vajalik lae taha peita. “Ripplagi pakub seal lisavõimalusi: viia ventilatsioon teise kohta või paigutada valgusteid ümber, võimaldab lae taha pääseda ja laeplaatidega mängida, oleneb, kes mida tahab.”

Ehkki vannituppa sobivad eriti hästi tugevad lamineeritud plaadid, mis kannatavad puhastamist, soovitab Altpere pigem eelistada akustilisi plaate, mis ruumis olemise natukene mõnusamaks muudavad, vähendades kõla. “Sest kes tegelikult ikka väga lage praktikas peseb,” nendib ta.

Sarnased artiklid