Tervistav kõrvitsaaeg. Mida kasulikku see aedvilli endas peidab + retsept
Kodutohter
Kõrvitsa-ricottavormid peekonikrõbuskitega. | Juta Kübarsepp

Sügis on kõrvitsatoitude aeg. Tervistavast kõrvitsast räägib toitumisteadlane Mai Maser.

Kõrvitsat on kerge tervena hoida tavalisel toatemperatuuril mitu kuud. Varem tehti sellest alles jõuluks salatit, viimasel ajal aga tehakse talikõrvitsast ka püreed, mida saab karpidega panna sügavkülma. Kõrvitsa kõrval kasvatatakse üha rohkem suvikõrvitsaid, nagu tsukiini, kabatšokk ja patisson. Need valmivad varem, on hea maitsega ja pakuvad palju võimalusi söögilauda rikastada. Maheda maitse tõttu sobib kõrvitsatest  teha nii mahla kui ka soolaseid või magusaid toite.

1. Kõrvits annab vähe kaloreid (100 g ainult umbes 20 kcal), kuid see-eest sisaldab vajalikke toitaineid, nagu kiudained, kaalium, pektiinained, eriti aga karotenodiid, millest kehas sünteesitakse A-vitamiini.

2. Samuti on kõrvits leevenduseks soolepõletiku ning kõhukinnisuse puhul. Eriti soovitatav on kõrvitsatoite süüa just eakatel, kuna nendel on sagedamini seedehäireid, ka kõhukinnisust.

3. Toores või keedetud kõrvits on kasulik ka imetavale emale piimatekke soodustamiseks.

4. Kõrvitsas leiduvad pektiinained aitavad eemaldada organismist kolesterooli ja sellega vähendada veresoonte lupjumist.

5. Rahvameditsiinis on kõrvitsa viljaliha tuntud kui neerude ja kusepõie tegevuse parandaja – sellel on ka võime eemaldada organismist liigseid sooli ja vett. Sellepärast sobib kõrvits podagra ja liigeshaiguste korral ning on südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul tõhus tursete vähendajana.

6. Unetuse korral soovitatakse juua kõrvitsamehu koos meega.

7. Kõrvitsal on ka põletikuvastane toime: põletuse korral sobivad kõrvitsaviilud koduse vahendina haavale asetamiseks.

8. Raviks juuakse kõrvitsamehu ½ klaasi korraga 2 korda päevas kõrge vererõhu, maksa- ja neeruhaiguste ning ainevahetushäirete korral 3–4 kuud järjest.

9. Viljaliha kõrval on hinnatavad ka seemned, mis on kaloririkkamad, sisaldavad A- ja E-vitamiini ning tsinki. Tsink aga osaleb kõikide ensüümide töös ja on hea antioksüdant. Kõrvitsaseemned on pähklimaitsega ning kooritud rohelised seemned sobivad lisandina putrudesse, küpsetistesse, salatitesse jm. Kõrvitsaseemned on omal kohal ka sooletegevuse ergutamisel ning uriinierituse soodustamisel. Kuivatatud seemneid on mõnus süüa koos meega.

Kõrvitsa-ricottavormid peekonikrõbuskitega

kaheksale

Portsjonivormides küpsetatud väikest soolast vormirooga võib valmistada nii tavalisest kui ka muskaatkõrvitsast. Koos rohelise salati ja krõbeda peekoniga on see väga mõnus eelroog! Vegetaarse versiooni jaoks kaunista roog parmesanilaastudega.

1 kg kõrvitsatükke
250 g ricotta kohupiima
100 g Saaremaa 20% hapukoort (u 1 dl)
2 suurt muna
100 g riivitud Parmesani vm laabijuustu
soola ja musta pipart

Serveerimiseks:

u 100 g suitsutatud peekonit
värskeid salatilehti

Määri 8 väikest portsjonivormi (nn ramekinid) võiga, pane kõrvale*.

Pane kõrvitsatükid vähese veega potti, maitsesta soolaga. Keeda 15–20 min, kuni kõrvits on pehme. Kurna liigne vesi hoolikalt ning suru keedetud kõrvits kahvliga katki.

Sega ricotta, hapukoor ja munad kausis. Lisa riivitud juust ja jahtunud kõrvitsapüree. Maitsesta julgelt soola ja pipraga.

Jaota segu ettevalmistatud portsjon ivormidesse.

Küpseta 200° ahju keskosas u 30 min, kuni vormikesed on pealt kuldsed. Samal ajal lõika peekoniviilud väiksemateks tükkideks ning prae kuival kuumal pannil krõbedaks. Lase köögipaberil veidi taheneda.

Laota salatilehed taldrikule, kummuta nende keskele ricotta-kõrvitsaomletike. Jahvata veskist peale veidi musta pipart, kaunista peekoniga.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid