Vana maja soojaks: renoveeri terviklikult!

Üllar Alev
80% soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi kasutamine vähendab kogu maja soojusenergia kulu 15%. | Shutterstock

Kui pealkirjas toodud soovitust ei viitsi järgida, on otstarbekam pealiskaudse soojustamise asemel puid ahju lisada.

Maja ideaalne soojustamine eeldab põhjalikku planeerimist. Soovitud lahenduse peab läbi joonestama ja arvutama kogenud insener, kes on varemgi vanade majade soojustamisega tegelenud. Vanade majade renoveerimise ja nendele projektlahenduste pakkumise kogemus on oluline, kuna vanad majad on enamasti unikaalsed ja riiulist võetud lahendus ei sobi igale majale.
 

Parem õhk, soodsam elu
 

Majaomanike kaks peamist soovi soojustamise ettevõtmiseks on parem sisekliima ja väiksem küttekulu, rahvakeeli väljendades peab tuba olema ühtlaselt soe minimaalse küttepuude (või muu kütteenergia) kuluga. Selleks, et pärast soojustustöid vastaks ruumide tegelik sisekliima ootustele ja tagatud oleks ka värske õhk, tuleb soojustamist võtta kui maja terviklikku renoveerimist. Selleks tuleb koostada ka terviklik renoveerimisprojekt koos eriosadega.

Eriosadena on vajalik soojustamisega koos läbi lahendada küttesüsteem, vee- ja kanalisatsioonisüsteem, ventilatsioon ja elektrisüsteem. Küttesüsteem on arusaadavalt oluline ja mõni majaomanik on end kurssi viinud ka ventilatsioonisüsteemi vajalikkusega hästi soojustatud majas. Eelnevast loetelust pole nii selgelt mõistetav elektri- kanalisatsiooni- ja veesüsteemi seos soojustamisega. Enamik vee- ja kanalisatsioonitorusid paiknevad põranda all soojustuse sees, sestap ei saa neid eraldi käsitleda. Pärast soojustatud põranda ehitust ja viimistlemist on nende ringi tegemine või täiendamine väga keerukas.

Kuna kaasajal soovitakse enamik elektrikaablitest ära peita, on mõistlik osad elektripistikute kaablid põranda alla paigaldada ning kaablite seina sisse paigaldades tuleb vältida aurututõkkekihi vigastamist. Kokkuvõtval tähendab see, et elektriprojekt peab arvestama soojustuslahendustega ja vastupidi ning elektrisüsteemide paigaldus käib paralleelselt üldehitustöödega.
 

Mida tähendab "hingav” maja?
 

Ventilatsiooni kohta ütlevad vanade majade omanikud sageli, et "maja hingab piisavalt ja mulle pole täiendavat ventilatsioonisüsteemi vaja". Väidetakse, et ventilaatorid võtavad pidevalt töötades palju elektrit. Selline hinnang näitab tervikpildi puudumist maja soojuslikust toimivusest. Kui maja jääb nii, nagu see sajand tagasi ehitati ehk seda ei soojustata ega tihendata ja tuul puhubki läbi seinte, on majas tõesti värske õhk ja ventilatsioonist polekski palju kasu, kuna seinast läbi liigub rohkem õhku – rahvakeeli maja "hingab". Samal ajal kurdavad elanikud tuuletõmbuse ja külmade põrandate üle, samuti on hommikul ruumid väga jahedad – need on "hingava" maja paratamatud kõrvalmõjud. Kogenud vanade majade elanikud on need lahendanud kampsuni ja villaste sokkidega, kuid kõikidele inimestele pole see lahendus meeltmööda.

Hõredaid aknaid ma teadlikult ventilatsiooni osana ei maininud, kuna nende mõju kogu palkhoone õhuleketes on suurusjärgus 10% ega mõjuta lõpptulemust väga palju. Kui tahame maja ideaalselt soojustada, tuleb see õhutihedaks teha, mille tulemusena maja ei "hinga". Seega: värske õhu tagamiseks ruumis on vaja ventilatsioonisüsteemi.

Tuginedes ühe vana rehemaja energiaarvutustele (esindas tüüpilise rehemaja omadusi), vähendab 80% soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi kasutamine kogu maja soojusenergia kulu 15%, võrreldes ilma soojustagastuseta ventilatsioonisüsteemiga; ventilaatorite toimimiseks vajalik elektrikulu on marginaalne. Ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine oli ainuke renoveerimismeede, mis oli vähem kui 20 aasta jooksul vanades maamajades majanduslikult tasuv.
Üldiselt ei tasu karta ruumi interjööri rikkuvaid jämedaid torusid, kuna enamasti saab vanades viilkatustega hoonetes torustiku lihtsa vaevaga ära peita. Torustiku peitmine võib keerukam olla vanades mitmekorruselistes kivihoonetes.


Ülejala pole mõtet teha
 

Peale planeerimise on oluline tööde kvaliteet. Kasu ei ole tuuletõkkest, mille taha tuul vabalt pääseb, kui servad on läbi mõtlemata ja liitekohad tihendamata. Kasu ei ole ka pehmest ja heast soojustuskihist, mis tihedalt tuuletõkkega kaetud pole. Villa tüüpi soojustusmaterjalid õhku ei pea ja ilma tuuletõkketa puhub külm tuul tuppa ja soe õhk jõuab kergesti läbi soojustuse kihi õue. Samuti ei ole mõtet paigaldada õhu ja aurutõket soojustusest sissepoole kui selle tõkkekihi servad ja liitekohad pole tihedalt kokku teibitud (liitekohad peaksid olema karkassilattide vahel fikseeritud). Pole mõtet teipida pakketeibiga, mis nädala pärast lahti annab ja pikaajaliselt materjale koos ei hoia. Universaalseid asju pole olemas, ehitustöödeks valitakse paigaldusjuhendite alusel kokkusobivad tooted (sh liiteteibid), mis tagavad kvaliteedi ja on pikaajaliselt püsivad.

Eelneva jutu peale tekib nii mõnelgi küsimus, et kas lihtsamini ei saaks, vajadusel saab ometi naabrimehelt nõu küsida. Kahjuks on ka naabrimees tavaliselt nii mõndagi valesti teinud. Kuldsete kätega omanik kaevub abi saamiseks internetisügavustesse ja küsib nõu poemüüjalt. Paraku leidub internetis ka kaheldavaid või lausa valesid lahendusi ja poemüüjatel on pigem harva tugev kogemustepagas olemas, millele tuginedes head nõu anda. Erinevatest allikatest infokilde kogudes ei pruugi terviklahendus ikkagi nii ideaalne tulla kui sooviksime. Kui omanik just ise kuldsete kätega ehitaja ei ole, siis palgatud ehitusettevõte soovib ikkagi detailseid jooniseid ja nende puudumisel teeb võimalikult kiiresti ja lihtsalt (loe: lohakalt), omanikul pole seejuures nõuda midagi, kuna joonised puuduvad või on puuduliku detailsusega ehk olulisi sõlmi ja detaile pole joonistel kirjeldatud. Ehitustööd tuleb teha kas korralikult või üldse mitte.


Kas lihtsamalt ei saaks?
 

Kui kirjeldus tundus liiga keerulise ja kallina, siis esimese soovitusena paluksin majaomanikel aeg maha võtta, tegeleda rahulikult projekteerimise ja raha kogumisega. Kui eelnevad etapid läbitud, ehitage valmis terviklik lahendus. Kui raha on tõesti vähe ja seda juurde koguda ka ei saa, siis lihtsamate "hädaabi-soojustustöödena" näen vaid järgmisi lihtsamaid tegevusi.

Palgivarade tihendamine linatakuga.

Kindlasti ei tohi palgivarasid tihendada montaaživahuga, see kogub ja hoiab niiskust ning laguneb päikese ja lindude abiga kiirelt.

Pööningu põranda soojustamine puistevillaga.

Enne paigaldamist tuleb pööning koristada erinevast prahist ja vanast mööblist, alles jätta tihe ja kuiv liiv või saepuru-savi segu. Läbi tuleb mõelda räästa tuuletõkke lahendused ja paigaldada pööningule käigutee. Enamasti tuleb laelaudise taha paigaldada auru- ja õhutõkkekiht, mis väldib ka laepealse sodi ja tolmu pudisemise läbi lae.

Akendele tihendite lisamine.

Lisada kaasaegsed kummitihendid sisemise aknaraami ja lengi vahele. Vati kasutamine ei paranda oluliselt õhutihedust ning aknateibi kasutamine ja iga-aastane eemaldamine rikub akna välimuse ruttu, samuti pole akende avamine talveperioodil igapäevaseks tuulutamiseks sedasi võimalik.

Välisustele tihendite lisamine.

Tihend paigaldatakse ukselengi valtsi sisse nii, et ukse sulgemisel jääb tihend korralikult vastu ukselehe serva, vajalik tihendi paigaldamine terve ukselengi perimeetri ulatuses, sh lävele.

Säilita vanad kolded!

Õnneks olen kohanud ka majaomanikke, kes oma vana väärtuslikku ja hästi säilinud rehemaja tahaksid võimalikult autentselt säilitada ja kasutada. Kõige olulisem maja säilivuse tingimus on selle heaperemehelik kasutamine. Seega: kui maja on kasutamiseks kulukas või ebamugav, tuleb ikkagi midagi ette võtta.

Kui eelnevad lihtsad ja välisilmet mittemuutvad tööd tehtud, võib tähelepanu pöörata küttekolletele. Vanad tehniliselt heas korras või korda tehtud reheahjud tagavad väga hea ühtlase sisetemperatuuri ja on ka vähemalt sama kasuteguriga kui uued kiviahjud. Niisiis on reheahju lammutamine enamasti halb mõte; enne tasub spetsialistiga ahju olukord ja kasutuselevõtu võimalused üle vaadata.
Uuemad kivist ahjud sobivad vanasse majja kütteallikaks samuti hästi ja on väiksema primaarenergia kuluga, võrreldes õhksoojuspumbaga, rääkimata elektriradiaatoritest. Täpsemad lahendused sõltuvad konkreetse maja erinevate osade tehnilisest seisukorrast ja välimusest. Vaja on jällegi kogenud spetsialisti, kes oskab seda seisukorda hinnata ja samas ka omaniku soove arvesse võtta.

Artikli märksõnad