KodusKodukiri&AedDiivanKodutohterTehnikamaailmTM Kodu&EhitusKäsitööAedVesta

OTSING

Eestis kasvab metsikult kümmekond kibuvitsaliiki, nende hulgas ka Kaug-Idast pärit ja meil looduses naturaliseerunud kurdlehine kibuvits ehk kurdlehine roos ehk kartuliroos.

Aias õitseb marjaroos

Istuta aeda kurdlehise roosi kauneid sorte, naudi suvi läbi õieilu ning nopi sügisel põõsastelt vitamiinidest pungil vilju moosi ja tee jaoks....

Sõstraid saad edukalt paljudada pistokstega.

Õige aeg paljundada sõstrapõõsaid pistokstega

Sõstraid ja paljusid muid lehtpõõsaid on kõige lihtsam paljundada sügisel pistokstega. Pistoks on üheaastasest raagus oksast lõigatud jupike. Neid on paras aeg teha oktoobris, kui põõsad hakkavad leht...

See pisut kuratliku väljanägemisega olend on lepatriinu vastne. Laske tal rõõmsalt edasi tegutseda, sest ta sööb hea meelega lehetäisid.

Kes elavad roosiaias? Haigustest-kahjuritest tuleb kohe lahti saada

Jalutuskäigul aeda heida pilk ka roosipõõsa sisemusse, et kahjurid-haigused võimalikult varakult avastada. Vaid nii on võimalik neid pisutki ohjes hoida....

Taimestatud ja kividega ning sillutisega kujundatud aed annab aiale isikupära.

Kividest servad ja teede äärised aia kasvualade kujundajaina

Taimestatud ja kividega ning sillutisega kujundatud aed annab aiale oma olemuse. Piirdekivid jaotavad kenasti sillutisalad ning juhivad ka sulamisvee liikumist....

Kollakas kuldviljakpalm.

Suur ja pilkupüüdev toataim

Piisab ühest kogukast ja kauni lehestikuga toataimest, et anda ruumile hoopis teine ilme....

Kellukas ’Elisabethʼ.

Kellukad aias ja aia taga

Kellukad on oma rütmiliselt kõlava nime saanud kirikukella meenutavate, enamasti küljele või allapoole vaatavate ja kuni rippuvalt paiknevate õite tõttu....

Põõsaspojengi kasvatamine nõuab kannatlikkust.

Põõsaspojengi eelistused

Pojengide suured ja värvikad õied on ahvatlus, millest on raske loobuda. Valdavalt leidub aedades rohtseid pojenge, kes oma maapealsest osast igal talvel loobuvad ja kevadel uue kasvatavad....

Pipart keele peale. Kuidas kasvatada tšillisid?

Nii teravad tšillid kui leebed maguspaprikad on looduses pärit harilikust paprikast. Samasse liiki kuuluvad saagi maitse poolest väga erinevad sordirühmad....

Taime õied.

Haruldane ja väekas sibullill

Efektse välimusega ja samas ka söödav pskemi lauk on Kesk-Aasia botaaniline aare....

Rõõmsam naabruskond! Kogukonnatunne loob turvalisema ja õnnelikuma elu

Seda, et eestlased on suured individualistid ja privaatsuse nautijad, teab igaüks. Samas on just tugev kogukonnatunne, turvaline keskkond ja lähedased sõprussuhted need, mis meid õnnelikuks teevad. Ku...

Benincasa hispida ehk talimeloni viljad. Pilt on illustratiivne.

Kuidas kasvatada koduaias eksootilisi vilju?

Heli Kuusk on Saaremaal Valjalas asuvas aias veerandsaja aasta jooksul katsetanud ja kasvatanud rohkem kui 400 erinevat sorti eksootilisi söögitaimi. Ajakirjas Minu Aed jagab ta oma kogemusi viie erit...

Abiks taimedele. Aita talv üle elada

Lumi on looduse enda vahend taimede kaitsmiseks tuule, külma ja kuiva päikese eest. Talvel ei ole aga alati piisavalt lund, seega on hea taimi kaitsta ka lehtede, okste või aianduskauplustest saadavat...

Kuue linnuga kari pistab kuus nahka 27 kilo toidujäätmeid.

JUUNIKUU AIAMÄRKSÕNAD: võta kanad, tee ise mullaga teste, papipeenar ja taimeredel

Kevad on sujuvalt suveks üle läinud ja käes on valged ööd ning tegusad päevad aiamaal. Loe, miks peaksid kanad võtma, kuidas teha papi abil peenart, miks multšimine hea on ja kuidas testida oma mulla ...

Uhkelt pilkupüüdvad.

Võluvad lilled - päevakübar ja siilkübar

Kunagi olid päeva- ja siilkübarad ühes taimeperekonnas (Rudbeckia), mingil hetkel eraldasid aga asjatundjad siilkübarad omaette perekonda (Echinacea)....

Fraseri nulg.

Kuused või nulud - keda valida jõulupuuks?

Kas tuua koju võrratult lõhnav, kuid okkaid poetav kuusk või hoopis pudenemiskindel ja kaua kaunina püsiv nulg?...

Aiakahjurite vähendaja

Kõiki aianurki ei tasu puhtaks kasida. Siis säilitad siilidele, kes hävitavad tigusid ja muid kahjureid, sobiv elukeskkond....

Kasvatamise oskusest oleneb, kui mahlakalt krõmpsuvad varred peenralt saad.

Sellerivarred tahavad nipikat kasvatamist

Taime omapärane maitse hakkab proovides kindlasti meeldima. Varsseller sobib kalorivaese toiduna kaalulangetajatele. Sisaldab vajalikke vitamiine ja mineraalaineid....

Köögiviljad värvib kollaseks või oranžiks looduslik värvaine ehk pigment beetakarotiin, millest inimese organism sünteesib A-vitamiini.

Kullapallid peenramaal. Kollased peedid ei määri sõrmi

Kui sa pole punase peedi sõber, siis proovi kollaseid – need on mahedama maitsega ja ehk magusamadki, ei määri sõrmi ning toovad taldrikule rõõmsa päikesekollase....

Kevadekuulutaja priimula

Priimulad – armastatud värvilaigud varakevades

Priimulad kuuluvad ühe korraliku kevade juurde nii toas kui aias. Tänapäeval on priimulate sordivalik lausa piiritu ja eriliselt ilus....

Otsime tigusid!

Millistest kohtadest avastada veel enne talve tigusid ja nälkjaid? Mida ette võtta, et neid vähem oleks?...

Maakütte kontuuri kohale jääv pind peab jääma haljasalaks, millelt talvel lund ära ei lükata.

Maaküttega krundi haljastus. Mida ja kuidas istutada?

Maakütet kasutatakse selle ökonoomsuse ja kasutusmugavuse tõttu eramute küttelahendusena järjest sagedamini. Samas peab teadma, milliseid taimi võib hiljem alale istutada....

Kuivatatud õuntest saab talvel kisselli valmistada.

Kuidas õunu kuivatada?

Kuivatamine on üks võimalus, kuidas säilitada pikaks ajaks oma aia õunasaaki....

Kaunite õitega rõõmustav keerdviljak.

Trenditaimed | Milline toataim sobib sinu iselooomuga

Igal inimesel on oma taimelemmikud. Kes sobib sinuga koos elama?...

Moodsad kasvuhooned on ilusad ja mugavad kasutada.

Kasvuhoone – milline karkass ja milline materjal?

Ilma kasvuhooneta meie kliimas hakkama ei saa. Kui kevadtalvel sobiv mudel välja valida ja ära osta, saab aiahooaja alguses majake sind juba teenima hakata....

’Nezabudka’ – päikese käes roosa, õhtuti või pilves ilmaga sinine.

Kõige kameeleonlikum leeklill. Värvimuutuste meister

Kas ühe ja sama floksi õied võivad tõesti olla kord roosad ja siis hoopis sinised?...

EelmineLeht 53 / 64Järgmine