Looduse mitmekesisust säilitada aitavaid kõdupuid on näha juba linnaparkides. Kõdupuude aia võib ka oma koduõuele tekitada.
Kõdutaimede aeda saab viljeleda ka hästihooldatud ümbruses.
Kui puu kipub kasvama liiga suureks, on saanud kahjustada või kaotanud vanuse tõttu vormi, pole kääritööst pääsu.
Regulaarsed mahukad taimede kärpimised-pügamised liigituvad nende aiatööde hulka, mida ei tahaks teha.
Käes on sügis ja aeg oma aias ringi vaadata, kas siin on veel kauneid värve. Kui ei ole, soovitan käia puukoolides avala pilguga põnevates toonides (poti)taimi valimas.
Lehtpuude ja -põõsaste oksi õitsema ajatades saab helge kevadmeeleolu tuua tuppa juba siis, kui akna taga on veel külm ja raagus aeg. Vaasi võib tuua näiteks forsüütia, näsiniine, sireli, viljapuude ja tuhkru enela ’Grefsheim’ oksi.
Millal, kui palju ja kuidas lõigata okaspuid?
Nii resoluutset lõikamist, nagu lehtpuud ja -põõsad taluvad, ei maksa okaspuude puhul ette võtta. Üldine soovitus kõlab: igihaljaid aiaasukaid lõigatagu nii vähe kui võimalik.
Kui mõnes Eestimaa aias võib leida lausa väikesi õitsvaid alpikannivälju, siis neid kasvatada pole sugugi lihtne.
Alpikannides on miski iseäralik paeluv lumm.