Iluvitamiinid toataimedele. Enne kosuta, siis istuta ümber

Eneli Käger
Väetatud taimed on tugevamad ja juurduvad pärast ümberistutamist paremini. | Shutterstock

Aina pikenev päev ärgitab toataimi hoogsamalt kasvama ja nad vajavad nüüd rohkem toitu. Kosuta taimed tugevaks ning alles siis istuta ümber.

Väetise abil saavad taimed hea kasvuhoo sisse umbes kuu ajaga, kuni ongi käes märts ning paras aeg teha tubases lilleaias suurkorrastus. Siis tuleb ka vaadata, millised taimed on vaja ümber istutada. Tasub teada, et väetatud taimed on tugevamad ja juurduvad paremini, ümberistutamisel tekkinud stress möödub neil kiiremini.

Viimase mõnekümne aasta jooksul on täielikult muutunud meie toalillede liigiline valik ning mulda ei tooda enam aiast, vaid ostetakse poest kott istutusseguga. Seetõttu on muutunud ka väetamise põhimõtted.

Kui vanasti olid kodudes põhiliselt subtroopilised taimed (nt kliivia, kalla), mis talvel puhkasid ja väetist ei vajanud, siis tänapäeval on suurem osa tubasest rohelusest troopilist päritolu ega oma kindlat puhke- ja kasvuaega. Talvel valguse vähesuse tõttu kasvavad nad tagasihoidlikumalt, kuid vajavad siiski lisaväetist, et elus püsida ja värvi hoida.

Aastakümneid tagasi segas pea igaüks oma lilledele sobiva kasvumulla kokku mätta-, lehe- ja kompostmullast ning liivast. Sellises mullas oli palju toitaineid, huumust ja kasulikke mikroorganisme. Tänapäeval koosnevad paljud müügil olevad kasvusubstraadid peamiselt turbasamblast-turvasmullast, mis ei sisalda toitaineid, huumust ega mikroorganisme. Seetõttu tulebki sellises „mullas“ kasvavaid toalilli aasta läbi väetistega toetada. Mineraalsema koostisega mullasegud on paremad.

Talvine väetisenorm on väiksem, kevadel ja suvel hoogsa kasvu ajal suurem. Pakendil on täpselt kirjas, kui tugev väetiselahus teha ja kui tihti seda kasutada.

On olemas universaalsed ja mingile taimerühmale (orhideed, tsitruselised, kaktused, bromeelialised, lehtdekoratiivsed taimed jne) mõeldud eriväetised. Viimased rahuldavad liigipõhiseid vajadusi kõige paremini. On vana tõde, et kui taime korralikult kasta ja tasakaalustatult väetada, tuleb ta paremini toime ebasobivate kasvutingimustega ning on vastupidavam haiguste ja kahjurite suhtes.

 

Huumusainete võlujõud
 

Väetist ostma minnes tasub teada, et nii nagu kõik meie ümber muutub, arenevad edasi ka väetised. Hea väetis on see, mis sisaldab lisaks kõigile vajalikele makroelementidele (N, P, K jne) ka mikroelemente (Fe, Mn, B jne). Aga nüüd on sellistele väetistele lisatud ka huumusaineid.

Iga aiandusega tegelev inimene teab, et huumusrikas muld on viljakas. Nii nagu peenral, teevad looduslikud huumusained (humiinained ja -happed, fulvohapped) ka lillepotis palju head: taim muutub bioloogiliselt aktiivsemaks, omastab mullast paremini mineraalseid toitaineid, kasutab paremini vett ja tuleb kergemini toime stressi põhjustavate ebasobivate kasvutingimustega (kuiv ja liiga soe õhk, vähene valgus, jahedus jne). Mullas olevad huumusained soodustavad juurte arengut ning taim juurdub pärast ümberistutamist kiiremini.

Ilmselt tuleb põgusalt üle korrata, mis on huumus, sest mõisted „muld” ja „huumus” on paljudel inimestel väga segi. Olen kuulnud isegi sellist võhiklikku arvamust, et mulla pealmine 10-sentimeetrine kiht on huumus.

Koolis õppisime, et mulla tahke osa koosneb mineraalsest ja orgaanilisest ainest. Viimane peab mikroorganismide toimel lagunema ja muunduma, et taimed seda kasutada saaksid. Selle protsessi käigus tekib ühtlasi ka mullale iseloomulik aine huumus – pruun või must keeruka koostisega orgaaniliste ühendite amorfne kogum. Huumus on mulla osa, mis muudab mulla viljakaks ja mõjub hästi taimekasvule.

 

Lehe kaudu ilusaks
 

Kasvu ergutamiseks võib kevadel toataimi mõned korrad ka looduslike vahenditega pritsida. Selleks sobib hästi vana hea merevetikaekstrakt, kuid juba mõnda aega on olnud müügil ka kõrvenõgeseekstrakt.

Need mõlemad sisaldavad väärtuslikke huumusaineid, mis ergutavad lehtede tööd ja ärgitavad uinunud pungi kasvule. Lehtede kaudu jõuab mõju ka juurteni. Ühtlasi mõjuvad huumusained pärssivalt seenhaigustele.

Loodusliku vahendiga pritsimine aitab taimel kergemini välja tulla talvisest masendusest. Pritsimislahuse kontsentratsioon on antud pakendil.

Olen edukalt kasutanud pritsimiseks ka ampullides mikrokoguses müüdavat väetist, mida tasub otsida aiaäride väetiseriiulilt. Ühes ampullis (30 ml) on lahjendatud kastmisväetise kuu aja norm. Lisa ampulli sisu 60 ml veele ja piserda lahusega näiteks orhideede lehti. Varsti üllatud, kuidas orhideed tervisest pakatavad. Õhus kasvavat vandat teistmoodi ei saakski väetada. Ka draakonipuud ja sõnajalad naudivad väga sellist kosutavat dušši ning lähevad väga ilusaks.

 

Mahedalt kahjurite vastu
 

Kui märkad koduses lilleaias kedriklesti, kasvuhoonekarilasi ja muid tüütuid tegelasi, siis ära hakka kohe vängelt lõhnavat kemikaali otsima, vaid proovi hakkama saada mahedamalt. Müügilt võib leida rapsiõli, põldosja ning aed-liivatee ja hariliku kadaka baasil tehtud taimehoolduse lahuseid, mis kahjurite elupäevad lõpetavad.

Koos taimse lahusega satub lehtedele palju mitmesuguseid mikroorganisme, mis suruvad alla ka haigustekitajaid, parandades sellega taime looduslikku vastupanuvõimet. Taime üldine seisund paraneb ja suureneb kasvuenergia.

 

 

Mida head teevad huumusained?

Taim …

* muutub bioloogiliselt aktiivsemaks;

* omastab mullast paremini toitaineid;

* kasutab paremini vett;

* juurdub hõlpsamini;

* tuleb paremini toime ebasobivate kasvutingimustega: kuiv ja liiga soe õhk, vähene valgus jne.

 

Kaks väetamise põhireeglit

* Ära kunagi vala väetiselahust kuivale mullale, vaid kasta muld enne niiskeks.

* Pea alati täpselt kinni pakendil antud kasutusnormidest.

Sarnased artiklid