Kas ehitus- ja kasutusloata maja võib müüa? Millised trahvid ootavad kasutusloata maja omanikku?
Priidu Pärna
notar
Eesti Omanike Keskliidu esimees
Kui ehitisel puudub kasutusluba, siis seda ei tohi kasutada ehk omanik kasutab seda omal riisikol. | Shutterstock

Lugeja küsib: Ostsin  hiljuti suvekodu. Müüja selgitas, et suvilale on tehtud juurdeehitus ja selleks olid olemas kõik vajalikud load, siiski ei ole juurdeehitusel kasutusluba. Kas siis ilma kasutusloata kinnisvara saab müüa? Palun selgitage ehitistega seotud lubade tähendust ja öelge, mis saab siis, kui need load ei ole korras.

Kõiki ehitistesse puutuvaid lube sätestab ehitusseadustik, mis jõustus 1. juulil 2015. Lihtsustatult öeldes peab iga hoone ehitamiseks olema ehitusluba ja selle kasutuselevõtmiseks kasutusluba. Lube annab välja kohalik omavalitsus, kes on ehitusjärelevalve asutus. Ehitusluba peab tagama, et ehitatakse vastavalt seadusele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning neile vastavale ehitusprojektile.

Ehitusluba kehtib viis aastat. Kasutusluba peab tagama, et valminud ehitis ka tegelikult vastab projektile ja normidele ning on ohutu inimeste elule, tervisele ja varale. Lubade andmed kantakse ehitisregistrisse.

2015. aasta seadus sätestab bürokraatia lihtsustusena ehitusteatise ja kasutusteatise mõisted. Kui kavandatava ehitise alune pindala on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m või kui plaanitakse olemasolevat hoonet ümber ehitada või laiendada kuni 33% ulatuses, siis peab lihtsalt 10 päeva enne ehitamise alustamist esitama omavalitsusele ehitusteatise koos projektiga.
Kui 10 päeva jooksul ei ole tulnud omavalitsusest muud teadet, võibki ehitama hakata. Sellisele ehitisele või ümberehitusele-laiendusele ei ole vaja hiljem hankida ka kasutusluba – omanik esitab omavalitsusele kasutusteatise ja kui 10 päeva jooksul ei tule omavalitsusest muud teadet, võibki ehitist kasutama hakata. Ehitusteatis ja kasutusteatis kantakse samuti ehitisregistrisse.  


Kasutusloata ehitist ei tohi kasutada
 

Ehitus- või kasutusloata maja pole keelatud müüa, kuid oluline on, et ostja oleks nendest asjaoludest teadlik. Ostja informeerimine puudulikest dokumentidest on müüja kohustus ning ka notar saab tehingus osalejaid teavitada hoone andmetest, mis talle ehitisregistrist nähtuvad. Pank ei pruugi näiteks ostu finantseerida, kui dokumendid ei ole korras. Varasemalt püstitatud ehitiste puhul on sageli ehitisregistrisse kantud vaid märkus „kasutusel”, mis tähendab seda, et ehitis on siiski ametlikult vastu võetud ja üle vaadatud. Sellistele ehitistele tagantjärele uuesti kasutuslube ei anta.

Kui ehitisel puudub kasutusluba, siis seda ei tohi kasutada ehk omanik kasutab seda omal riisikol. Ehitusloata ehitamise ja kasutusloata kasutamise eest võib omavalitsus teha füüsilisele isikule kuni 1200 eurot trahvi.
Samuti võib omavalitsus sundida omanikku ehitise lube korrastama – selleks võib hoiatada kuni 6400 euro suuruse sunnirahaga. Ebaseadusliku ehitise lammutamine on erakordne abinõu – seda võib nõuda vaid siis, kui  nõuetele mittevastava ehitisega kaasneb teistele (näiteks naabritele) oluline oht või negatiivne mõju. Täpsemat infot lubade tagantjärele hankimise kohta saab omavalitsusest.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid