Ohtlik puu tuleb maha võtta! Kelle luba on vaja?
Kairi Oja
Tihtipeale ajendab inimesi puude kallale minema ka kartus, et tormiga kukub puu majale või et puude õietolm ja muu selline rikub autosid ja maja. | Shutterstock

Mida teha, kui on soov oma krundilt puid maha võtta, nii et loodusele ülekohut ei teeks, seadusega pahuksisse ei läheks ega naabreid pahandaks? Millisel puhul on puude mahavõtmine põhjendatud ja kuidas käib asjaajamine?

Kui mõni koduaia puu hakkab liigselt õue varjutama või kipub kasvama suunas, kus võib segama hakata, hakatakse mõtlema puude mahavõtmisele. Ja kui mõte juba küps, kipub seadusega seonduv tihtipeale ununema…

Puude hoolduse ja raie ning ohtlike puude langetamisega tegeleva ettevõtte Pan Tiit juht Tiit Kesküla ütleb, et pealinnas tuleb puu mahavõtmiseks pöörduda Tallinna Keskkonnaameti poole ja täita raieloa taotlus. "Eramaja puhul saab seda teha kinnistu omanik ja taotlus on võimalik esitada e-teenusena Tallinna veebilehel," ütleb Kesküla ja täpsustab, et teiste omavalitsuste puhul on tiheasustusalal vaja pöörduda valla või linna keskkonnaspetsialisti poole. Puu mahavõtmist välistavad Kesküla sõnutsi looduskaitsetingimused puu enda või ala suhtes. "On ka mõni samblik, mille olemasolul ei pruugi raieluba saada. Piirangud võivad olla ka muinsuskaitsealasse kuuluvate kinnistute puudele. Sel juhul leitakse tavaliselt mõni muu lahendus, mis on sobiv kinnistu omanikule ega lähe ka seadustega vastuollu. Samuti ei lubata lindude pesitsusajal puid langetada, kui puul on munade või poegadega pesa," jätkab ta.

Enamasti pöördutakse Kesküla kinnitust mööda tema poole ikka sooviga saada hoovi valgust juurde või murega, et puu ajab prahti ja oksad kukuvad autodele. "Tihti aitab inimestega rääkimine ja selgitamine, et ehk piisab korralikust hoolduslõikusest."
 

Lubamatuim on pooleldi mahavõtt
 

Kesküla sõnul tuleb juhtumeid, kus eramuomanikud puu loata maha võtavad, ette harva. "Sagedamini tahetakse puu poole pealt maha võtta, mis on täiesti lubamatu ja mõeldamatu tegu. Esiteks on selline puu ebaesteetilise välimusega, teiseks hakkab ta oma lehe- või oksmassi tohutu kiirusega taastootma ja tulemuseks on veel tihedam puu," räägib ta. "Kolmandaks on mitmed pehme puiduga puuliigid kiiresti selliste suurte lõikehaavade tõttu seenhaigustele vastuvõtlikud ning muutuvad seente tekitatud ja ilmastikuoludest põhjustatud mädanike tõttu ohtlikuks," ütleb Kesküla. Langetusvead on tema sõnul täiesti omaette teema. "Kui asjatundmatu inimese langetatud puu kukub valesse suunda, tekib langetusest pigem kahju kui kasu," hoiatab ta. Puu tervise ja selle üle, kas tal on võimalik antud kohas edasi kasvada, otsustavad omavalitsuste keskkonnaspetsialistid. "Aga alati on võimalik tellida kutsetunnistusega arborist olukorda hindama ja selle hinnanguga minna ametniku juurde," julgustab Kesküla.

Peale valguse varjamise on motiitvid puude mahavõtmiseks on Kesküla sõnul ka juurdeehitussoovid ja puude kuivamine vigastuste või ehitustegevuse tõttu. "Tihtipeale ajendab inimesi puude kallale minema ka kartus, et tormiga kukub puu majale või et puude õietolm ja muu selline rikub autosid ja maja," loetleb Kesküla.
 

Naabrite nõusolekut pole vaja
 

Oma krundilt puu raieks pole naabrite kooskõlastust vaja. "Naabri puu segavate okste kärpimiseks oma krundi piires on see aga kindlasti nõutav," märgib Kesküla. Et langetamisega algust teha, eeldusel et motiiv seda teha on ikka läbimõeldud, tuleks tema sõnul ennekõike alustada keskkonnaspetsialistilt raie- või hoolduslõikusloa taotlemisega, seejärel aga pöörduda arboristi poole. "Juhul, kui on kahtlusi, võib enne arboristiga konsulteerida ja nõu küsida, mida teha ja kuhu pöörduda. Üldjuhul arborist ei saa teha enne hinnapakkumist, kui täpselt ei tea, mida ja kui palju lubatakse lõigata," lausub Kesküla ja lisab, et hinnapakkumised koostatakse tema sõnul ikka raie- või hoolduslõikuslubade tingimusi arvestades. „Kui load olemas, alles siis tasub võtta pakkumine ja arvestada, et kogenud ja hea mainega arboristidel on järjekorrad vähemalt kaks nädalat. Üldjuhul kohe homme tööd teostada ei saa, kui just pole ootamatult mingi töö vahelt ära pole jäänud," räägib Kesküla.


Profotöö
 

Kutsetunnistusega arboristi leidmiseks on Kesküla sõnul kindlasti paslik pöörduda Eesti Arboristide Ühingu poole. Kristjan Kasemaa arboristikaettevõttest Ambriesto tähendab, et mõistlikud omavalitsused annavad raieloa vaid neile puudele, mille raie on põhjendatud. "Pelgalt seepärast ei tohiks mingil juhul raieluba anda, et inimesele puu lihtsalt ei meeldi. Enamasti loetakse raieluba põhjendatuks, kui puu on ohtlik, haige, kasvab teiste puude all ja on mitmel moel perspektiivitu. Meie poole pöördutakse väga tihti sooviga puu maha võtta põhjusega, et see määrib katust või on päikesel ees. Üldiselt oleme suutnud inimestele ikka selgeks teha, et need põhjused pole piisavad puu raieks, ta on ju elusolend," selgitab Kasemaa, kelle kogemusel on suurim viga nii puuraiete kui asjaajamisega seoses raieloa taotlemata jätmine. "Inimesed arvavad, et kui puu kasvab nende maal ja on nende istutatud, on selle saatus igati nende otsustada. Nii see siiski ei ole ning igal raiel peab olema nii põhjendus kui raieluba," kinnitab ta.

Puu raie vajalikkust võib Kasemaa sõnul peale arboristi lihtsalt määrata ka omavalitsuse keskkonnaametniku, kes siiski ei pruugi olla piisavalt kursis kõigi oluliste nüanssidega. "Tallinnas näiteks on väga pädevad keskkonnaametnikud, mis puudutab puude raie- ja hooldusvajaduse määramist," kinnitab ta.
 

Puu maha, sest okkaid on palju?!
 

Kõige rohkem pöörduvat inimesed arboristikaettevõtte poole ikka tõelise vajadusega ehk siis, kui puud on ikka tõesti ohtlikud. "Kui aga Nõmme majaomanik soovib puid maha võtta, sest okkaid okkaid on õuel palju, on ikka kentsakas küll. Ütlen tavaliselt seepeale, et Lasnamäel ei ole niisuguseid probleeme," sõnab Kasemaa sarkastiliselt.
Naabritega tuleb tema sõnul siis arvestada, kui raie naabrite elu kuidagi segada võiks. "Kui krunt on kaasomandis, on vaja taotlus mõlemapoolselt allkirjastada. Kui raie toimub kortermaja õuel, on vähemasti Tallinna linnas vaja korteriühistu üldkoosoleku protokolli. Hoolduslõikuse puhul ja juhul, kui puu on kuivanud, on vaja ainult juhatuse koosoleku protokolli," täpsustab Kasemaa. "Veel on võimalus, et arborist taotleb ise raieluba," lisab ta.

Sarnased artiklid