Kas saan kaitsta last kiusamise eest?
Vahendas Marika Vingissar
Kiusatud laps usub tavaliselt, et ta on ise süüdi, et teda kiusatakse. | Shutterstock

Kiusamine on vaimne või füüsiline vägivald, mis jätab jälje kogu ülejäänud eluks. Isegi vaid ühe sõbra või täiskasvanu toetus vähendab tehtud kahju ja aitab kiusatavat.

1. Mis on koolikiusamine?

Kiusamine ei ole kahe võrdse lapse tüli või omavaheline õiendamine ega ka kogemata tõukamine. Koolikiusamine on jätkuv ja tahtlik teisele pahategemine – vaimne või füüsiline vägivald, mille objektiks on üks ja sama laps. Last võidakse ähvardada, kutsuda alandavate hüüdnimedega või tõugata teda eemale rühma või klassi tegemistest.
Asi on võimus: kiusaja tahab oma tegutsemisega näidata võimu ja kindlustada oma kohta rühmas. Seda on juhtunud juba aegade algusest, kuid kiusamise moodused on muutunud. Kiusamine võib ulatuda ka koolist välja.

 

2. Millised oskused kaitsevad last kiusamise eest?

Oskus kehtestada piire ja ennast kaitsta aitab kiusamise vastu. Kahjuks on kiusamine rühmailming ja sellega kaasaminek hoiab kiusamist üleval.
Kiusatav ei vastuta kiusamise eest ning see pole tema süü.

 

3. Kuidas lapsevanem saaks kiusamist ära hoida?

Vanemad peaksid laskma lapsel tunda, et ta on hea ja armastatud just sellisena, nagu ta on. Kiusatud laps usub tavaliselt, et ta on ise süüdi, et teda kiusatakse. Ta ei räägi sellest, sest ei taha oma vanemaid muretsema panna.
Lapsevanemad peaksid arendama lapse sotsiaalseid oskusi ja toetama tema sõprussuhteid. Kooliealise lapse vanemad peaksid teadma, kellega nende laps aega veedab. Kodu uksed tuleb hoida lahti lapse sõpradele ja tasub tutvuda ka nende vanematega.
Usaldus lapsega säilib vaid siis, kui veeta temaga koos aega. Kui vanem tunneb oma last, saab ta aru, kui midagi on lahti, ning saab siis lapsega usalduslikult rääkida ja midagi ette võtta.

 

4. Kuidas rääkida lapsega kiusamisest?

Lapsele tuleb kinnitada, et mis ka ei juhtuks koolis, kooliteel või trennis, võib ta alati tulla vanematega rääkima. Seda peaks aeg-ajalt üle kinnitama ja ka tõestama. Tõestama kas või sellega, et isegi kui laps on milleski süüdi, siis ei tuleks temaga riielda, vaid hoopis püüda leida koos asjale lahendus.
Lapsele pole mõtet pidada loengut kiusamisest, aga kui kiusamise teema kerkib tema jutus üles, siis peab asjaga tegelema, ükskõik, kummal pool laps on, kas kiusatu või kiusaja.

 

5. Keda kiusatakse koolis?

Kiusamise sihtmärk on tavaliselt selline laps, kes ei oska enda eest seista. Mingit muud kindlat kiusamist välja kutsuvat omadust tavaliselt pole. Laps võib saada kiusamise objektiks erinevatel põhjustel, olgu selleks siis riided, kõnepruuk, välimus, vanemad või harrastused. Tegelikult pole põhjustel mingit vahet – meis kõigis on midagi, millest kiusaja võib kinni hakata.

 

6. Mida saan teha, kui mu last kiusatakse?

Lapsevanematel tuleb oma last kuulata, isegi siis, kui ta räägib hirmutavaid asju. Seejärel tuleb hakata tegutsema ja võtta ühendust õpetajaga. Lapsevanem ei saa ise probleemi lahendada ja ta ei peagi seda tegema. Koolil peavad olema võimalused ja vahendid, et sekkuda kiusamisse. Seda tuleb kinnitada ka lapsele. Koolide ülesanne on hoolitseda selle eest, et lapse õpikeskkond oleks turvaline.

 

7. Millised vahendid on koolil kiusamise ennetamisel ja sekkumisel?

Kool peab tagama rahuliku õpikeskkonna. Iga kool otsustab ise, kuidas ta seda teeb. Eestis on näiteks kasutusel kiusamisvaba kooli programm KiVa.
KiVa on koolidele suunatud kiusamise vähendamise programm, mis sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusujuhtumite lahendamiseks. Selle teadus- ja tõenduspõhise programmi töötasid Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi tellimusel ja toetusel välja Turu ülikooli teadlased. See on Soomes väga nõutud programm: umbes 50% kõikidest sealsetest üldhariduskoolidest rakendab seda. Lisaks Soomele ja Eestile on KiVa kasutusel juba enam kui 20 riigis üle maailma. Eestis on kiusuennetusprogrammi kasutavates koolides kiusamine kuue aastaga kolmandiku võrra vähenenud.

KiVa programmi abiga õpivad lapsed kiusamist ära tundma ning kiusamisjuhtumitele õigel viisil reageerima, kusjuures suurt tähelepanu pööratakse pealtvaatajate rolli teadvustamisele. Programm on üks süstemaatilisemaid maailmas, sisaldades hulgaliselt praktilisi tegevusi ja materjale. See haarab kogu koolipere: tegevusse on kaasatud nii kooli personal, õpilased kui ka lapsevanemad. Üldjoontes on sellel kolm sammast: ennetustegevused, kiusamisjuhtumite lahendamine ning tulemuste hindamine ja analüüs.

 

8. Kuidas mõjutab kiusamine lapse vaimset tervist?

Kiusamine mõjutab kõikide osaliste arengut: nii kiusatava, kiusaja kui ka kõrvaltvaatajate oma. Kiusatule tekitab kõige enam muret see, et tema enesehinnang saab kogu aeg hoope. Ta tunneb ennast tõrjutuna, võib sattuda masendusse ja muutuda depressiivseks.

Inimese põhivajadus on kuuluda rühma ja saavutada teiste heakskiit. Kiusamine tekitab kiusatul tunde, et ta ei sobi teiste hulka ja keegi ei hooli temast. Isegi vaid ühe sõbra või täiskasvanu toetus ja kaitse aitab paremini toime tulla. Kaitse ei pea tähendama tingimata konkreetset vaheleastumist. Nii sõnade kui ka tegudega saab näidata, et kiusatu on tore kaaslane ja kiusajate teod rumalad. Toetav tegu võib olla kas või mütsi ülestõstmine, mille kiusajad on maha visanud.

 

9. Kas kiusamine võib tekitada hilisemas elus vaimseid häireid?

Kiusamine võib muuta inimese arvamuse endast ja teistest püsivalt negatiivseks ning teha ta isegi kogu eluks ebasotsiaalseks ja eraklikuks. Kui puudub usaldus teiste vastu, siis on raske sõlmida suhteid ja ennast teostada.

 

10. Kas seda, keda koolis kiusati, kiusatakse hiljem täiskasvanuna ka töökohal?

Muidugi ei saa koolis kiusatust automaatselt ka tööl kiusatavat – koolis kiusamine ei tähenda, et ees on karm tulevik. Siiski on alati vajalik sõprade ja täiskasvanute sekkumine. Teiste inimeste osalemine toob kogemuse, et ka kõige raskematest olukordadest on võimalik üle saada.

Sarnased artiklid