Monieri müügijuht Erkki Tepper seletab lahti, mida tähendavad ja kuidas võrrelda erinevatele katusematerjalidele pakutavaid garantiisid.
Esiteks tuleb mõista, et katuse eluiga ei ole sama, mis garantiiaeg. Oodatava eluea jooksul säilitab katus üldjuhul oma veepidavuse, garantiiaeg on aga periood, mille jooksul tootja kohustub tarnima uue katusematerjali, kui õigesti paigaldatud katus on osutunud praagiks. Näiteks kui katusele antakse garantiiajaks 30 aastat, siis katuse ajas tõestatud eluiga võib olla isegi 100 aastat ja kauemgi.
Erinevatel katusetootjatel võib garantiiaeg omakorda veel jaguneda, näiteks eristatakse värvi või pinnakatte garantiid ja tehnilist garantiid jne. Värvi või pinnakatte garantii hõlmab värvi koorumist ja pragunemist, värvitooni ebaühtlast muutumist ja teisi pinnakattega toimuvaid muutusi, kuid mitte värvi pleekimist, ühtlast muutumist, läike kadumist või määrdumist.
Tehniline garantii on aeg, mille jooksul katusematerjali ei teki läbivaid auke või pragusid. See võib lisaks hõlmata ka materjali külma- ja kuumakindlust, paindetugevust, vormipüsivust ja vastupidavust, aga lõppkokkuvõttes taandub kõik sellele, kas katus peab vett või mitte.
Kui kividel ei tooda tänu pikale elueale eraldi pinnakatte garantiid sageli välja, siis katusepleki ja eterniidi puhul on see oluliselt lühem tehnilisest garantiist. Näiteks plekk-katuste tootjatel on olenevalt materjalist tehniline garantii 10-50 aastat ning pinnakatte garantii aga 0-20 aastat, eterniidil vastavalt 30 ja 5 aastat. Bitumeenkatuste tootjad sindlite värvimuutusi ja toonierinevusi sageli garantiijuhtumiks ei loe.
Eluaegne garantii vs eluiga
Eraldi küsimusi tekitab eluaegse garantii lubadus, mida vahel annavad Suurbritanniast pärit katusetootjad. Dokumentide lähemal uurimisel selgub, et sellise garantii pikkusele on mitmeid lisapiiranguid, olgu selleks siis katusematerjali ostmisest möödunud aastad või hoone omanikuvahetus, millega katuse eluaegne garantii ka koheselt lõpeb.
Tavaline on, et täismahus hüvitatakse praakkatuse väljavahetamine maksimaalselt esimesel 10 aastal, seejärel hakkab hüvitis vähenema 2% võrra aastas kuni jõuab 41. kasutusaastaks päris nullini. Eramutel hüvitatakse siiski ka pärast 40 aastat garantiikorras kuni 20% uue katusematerjali maksumusest.
Garantii pikkust on suhteliselt lihtne mõista, aga kuidas olla kindel, et müüja öeldud katuse eluiga vastab ka tõele? Selle kontrollimiseks tasub jälgida, millist tüüpi vanemad katused on elamutel siiani kasutuses. Kivi puhul on näha, et 100-aastane eluiga on tõestatud enam kui sajandivanuste korras kivikatustega. Eterniidile pakutakse eeldatavaks elueaks 50-60, plekile vähemalt 50 ja bituumensindlile 25 aastat. Eterniidi puhul tuleb arvestada, et see võib küll vanadel majadel siiani katustel olla, kuid vanad eterniitplaadid sisaldasid põhikomponendina ohtlikku, ent vastupidavat asbesti. Seda tänapäevases eterniidis enam pole ning seepärast on selle materjali eeldatav eluiga ka lühenenud.
Millele garantii laieneb?
Garantiitingimustes on alati paika pandud teatud probleemid, millele garantii ei laiene. Enamasti on nendeks transpordil, paigaldusel ja ebaõigel hooldusel tekkinud kahjustused, välgulöök või mõni muu loodusõnnetus, vandalism, ehitise konstruktsioonide liikumine ning vahel ka läike- ja värvimuutus.
Millal garantii ei kehti?
Kuna plekk-katus hakkab vigastamisel roostetama, on selle katusetüübi garantiil hulgaliselt lisapiiranguid. Näiteks ei kehti garantii plekipaanide lõikeservadele ning pleki või selle kattekihi vigastamise korral, samuti on välistuseks materjali lõikamine ketaslõikuriga või sädemetega kokkupuutumine.
Garantii kaob ka siis, kui vesi pole saanud paigaldusvea või ummistuse tõttu katuselt vabalt ära voolata või keemilisest reaktsioonist on tekkinud kahjustus. See võib juhtuda katusepleki kokkupuutumisel vase, vasktorudes voolanud vedeliku, tardumata betooni või kipsi, märja puidu või pinnasega. Omanikul tuleb plekk-katuse garantii kehtimiseks parandada viimistlusvärviga tekkinud kahjustusi ja pleki lõikeservi ning vähemalt kord aastas puhastada katus mustusest ja prahist.
Tootja võib ka nõuda, et katuse ülevaatus tuleb dokumenteerida ning hooldust ja puhastust peavad tegema vastava ala professionaalid.
Lisaks võib garantii sõltuda sellest, kus katusealune maja paikneb. Näiteks mereäärse maja tsinkplekk-katuse garantii kehtimiseks peab omanik pidevalt jälgima katuse seisukorda ning seda regulaarselt puhta veega puhastama. Sootuks ei hõlma plekk-katuse garantii olukordi, kus katuseplekk on pidevas kokkupuutes veega või kus selle pinda võivad kahjustada sööbivad kemikaalid, aurud, kondensatsioon, tuhk, tsemenditolm jne.
Kivi- ja eterniitkatustel tavaliselt sellised piiranguid ei ole, sest neid on üpris keeruline kahjustada.
Majaomaniku kohustused
Millised on omaniku kohustused selleks, et garantii kehtiks? Kõigi tootjate puhul tuleb katusematerjal paigaldada vastavalt tootja juhistele ning enamasti kasutada ka tootja müüdud või soovitatud kinnitusvahendeid ja muid lisatarvikuid. Mõnel juhul on katusetootja eristanud garantiiaja pikkuse sõltuvalt originaaltarvikute kasutamisest – siis on garantii näiteks 30 aastat, muudel juhtudel aga kõigest 10 aastat. Bituumensindlitest katuste puhul võivad piirangud olla veel karmimad - kui pole kasutatud sama tootja aluskatet, siis katusele veepidavuse garantiid üldse ei anta.
Sõltumata garantii kehtivusest on originaaltarvikute kasutamine väga mõistlik mõte, sest see tagab, et erinevad katuseosad sobivad omavahel kokku ja katus peab pikalt vastu. Näiteks kui odavad katusetihendid või kinnitusklambrid on oluliselt kehvema kvaliteediga kui katusematerjal ise, siis ei saa eeldada, et katus tervikuna peab vett kogu kogu oodatud eluea. Ainult sama tootja katusematerjali ja lisatarvikute kasutamisel saab olla kindel, et kogu katusesüsteem toimib ja probleemide tekkides ei püüa erinevate komponentide tootjad vastutust üksteisele veeretada.
Kui majaomanik avastab katusekahjustuse, tuleb katusemüüjat sellest võimalikult kiiresti teavitada. Oluline on, et probleemset katust ei hakataks ise maha võtma või parandama enne, kui katusemüüja pole kahjustust üle vaadanud.
Mida katusetootja hüvitab? Katusetootjatel on erinev praktika selles osas, mida garantii korras hüvitatakse. Üsna sageli lubavad garantiitingimused materjalitootjal otsustada, kas vigast katust püütakse kohapeal parandada või praakdetailid asendatakse.
Enamasti ei hüvita ükski katusetootja praagist tekkinud muid kahjusid. Näiteks kui lekkinud katuse tõttu on saanud kahjustada soojustus või siseviimistlus, siis neid remondikulusid on üsna keeruline katusetootjalt sisse nõuda. Selliste kahjude vastu aitab kõige paremini katuse korrapärane kontroll ja hooldus – nii on probleemidele võimalik jälile jõuda juba enne suuremaid lekkeid.
Millisest materjalist katust ehitada, sellest loe siit.
Katuse vajalikest turvatoodetest saad ülevaate siit.
