Räägi nii, et ta kuulab (ja kuula nii, et ta räägib). Tüüpvead suhtlemisel

kodus.ee
Kehakeelel on oluline roll suhtlemisel ja üksteise mõistmisel. | Shutterstock

Paaride omavahelises suhtluses võib sageli olla vähem mõistmist, kui suhtlemisel võhivõõrastega. Milliseid vigu tehakse ja kuidas neid parandada? 

Kas sa tead, mida tähendab lähisuhte eelarvamus? Mida lähedasemad kaks inimest on, seda enam nad omavahelist mõistmist ülehindavad. Paaride omavahelises suhtluses väga levinud kolm suurt viga, mis viivadki “juhtmed koos”-olukorrani.

 

Viga nr 1
Kodeerimine

Inimesed arvavad, et nende jutt on paarilisele alati mõistetav, ükskõik, kui selgelt või segaselt nad end ka ei väljendaks. Mõelgem ühele väga tihti esinevale arusaamatusele. Su kaaslane plaanib õhtul sõpradega välja minna ning sa uurid, millal ta tagasi tuleb. Ta vastab: “Mitte väga hilja.” Kui kell on tiksunud veidi üle südaöö, oled närviline, mures või mõlemat, sest mees pole endiselt koju jõudnud.

Selline olukord taandub erinevatele ettekujutustele. Tema jaoks tähendab veidi pärast südaööd varajast kojutulekut, samal ajal kui sina  tõlgendad seda vastupidi. Kui ta oleks öelnud, et tuleb koju kell üks öösel, oleks vääriti mõistmine ning segadus ära jäänud. Aga kuna ta oli oma väljaütlemises ebaselge, tõlgendasite mõlemad olukorda erinevalt.

Suhtes olevad inimesed mõistavad teineteist sageli valesti, sest nende omavaheline suhtlus on kodeeritud. Selline olukord võib aga tekitada arusaamatusi ja tülisid.

Kui mees ütleb, et “ei tule hilja”, uuri temalt umbkaudset kojutuleku kellaaega. Kui palud oma kaaslaselt regulaarselt täpsemaid vastuseid, hakkab ta neid lõpuks ise andma, sest mõistab, et taoline info on sulle oluline.

 

Viga nr 2
Sa eeldad, et teil on ühine aju

Teine tüüpiline viga, mida paarisuhtes sagedasti esineb, on arvamus, et sinu partner mõtleb samamoodi nagu sina. Teaduslikult kutsutakse sellist käitumist sinu ja tema sulandumiseks. Kui oled kellegagi juba kaua koos olnud ja teda hästi tundma õppinud, hakkad oletama, et jagate samu mõtteid. Tegelikkuses ei pruugi see aga nii olla ning vääriti mõistmised võivad viia hirmsate tülideni.

Kujuta ette järgmist olukorda. Ütleme, et oled viimasel ajal söönud ebatervislikumalt, kui sul on kombeks, ja sa ei tunne selle üle uhkust. Kui sinu elukaaslane juhtub ühel õhtul  siis küsima, kas sa hommikul jõusaalis käisid, teed sina sellest kohe omad järeldused ning eeldad, et küsimuse taga peitub vihje, et sa peaksid rohkem trenni tegema. See on mõte, mida oled ise mõelnud, ning seepärast arvad automaatselt, et ka teised mõtlevad nii. Tegelikult uuris su kaaslane jõusaali kohta vaid seetõttu, et teada saada, kas uus ja äge telekas nähtud trenažöör on juba teie spordiklubis kohal.

Teine tüüpolukord, kus oletused võivad viia riiuni, on kogemata vihjamine vanadele tüliõuntele. Ütleme, et olete minevikus kakelnud tema võimetuse üle planeerida oma aega. Te lahendasite selle probleemi ning nüüd, mitu kuud hiljem, uurid temalt, millised on ta plaanid reede õhtuks. Kuigi sa esitasid talle selle küsimuse ilma igasuguse tagamõtteta, võib tema sellest välja lugeda süüdistust ja vanale tülile vihjamist. Kui sulle tundub, et sinu küsimusest on valesti aru saadud, selgita rahulikult, mida sa täpselt silmas pidasid. Nii väldid mõttetut sõnelust ja tülitsemist juba eos.

Kui sa ei ole kindel, milline osa su väljaöeldust tabas tema nõrka kohta, ära muutu sõjakaks ega võta sisse kaitsepositsiooni. Igaüks, kes on suhtes, teeb oma partnerile mingil ajahetkel tahtmatult haiget. Hästi toimivad paarid suudavad aga keerulise ja ootamatu olukorra lahendada enne, kui see paisub suureks tüliks. Nii et järgmine kord, kui küsid oma elukaaslaselt, kas ta juba on koeraga väljas käinud, ära lase sellel küsimusel kõlada nagu targutus ning paku pigem välja, et võiksite kolmekesi värske õhu kätte jalutama minna. Selline käitumine aitab tal mõista, et sa ütled seda, mida mõtled, ega peida oma lausete sisse varjatud sõnumeid või etteheiteid.

 

Viga nr 3
Oma keha valitsemine

Suhtlus ei toimu vaid verbaalsel pinnal. Tegelikkuses kasutame lisaks sõnadele ja häälele ka kehakeelt – pilku, žeste ning erinevaid ilmeid. Kehakeel ning näoilmed mängivad meie igapäevases suhtluses äärmiselt olulist rolli. Kehakeele ja sõnade vaheline ebakõla on üks suurimaid suhtekuritegusid.

Lähedased inimesed muutuvad üksteisega suheldes vabaks, vahel isegi üleliia. Näiteks, kui üks üritab teisele rääkida tema jaoks olulisest teemast ning teine pöörab selja, et lisaks kuulamisele ka nõusid pesta, võib see mõjuda ärritavalt.
Või teine näide: sa ütled oma mehele, et edaspidi võiks nõud kohe pärast söömist ära pesta, pidades selle all silmas nii ennast kui ka teda. Su hääl võib olla küll rahulik ning kavatsused õilsad, aga kui hoiad rääkimise ajal käsi puusas, mõjub see automaatselt vihjena, et su kaaslane ei suuda absoluutselt puhtust pidada. Ära hoia käsi puusas, ole vaba ja loomulik, nii näitad, et püüad asju läbi rääkida, mitte kedagi süüdistada ega midagi dikteerida.
Segaduse vältimiseks jälgi alati, et sinu sõnad ja keha räägiksid ühte keelt.

Sarnased artiklid