Soovitusi sajandivanuste majade renoveerimisel. Praktilised probleemid ja lahendused
Üllar Alev
Poolikult asju tehes pole mõtet vana maja renoveerimisele raha kulutada. | Shutterstock

Tee võimalikult vähe, kui üldse midagi vaja teha.

Näide 1: Omanik palus hinnangut oma aida seisukorrale ja väitis, et üks nurk on halvas seisus ja palgid vajavad asendamist. Täpsemalt nurka vaadates selgus, et kunagi oli katus läbi jooksnud ja jätnud seinale veejäljed (tumedamad laigud), kuid viimased aastad oli sein kuiv ja seal ei leidunud ei mädaniku ega putukakahjustusi. Veejäljed saab puidu pinnalt lihtsa vaevaga eemaldada ja taastada uueväärilise välimuse. Pinda on võimalik puhastada soodapritsiga (mitte liivapritsiga!) samuti aitab tald- või lintlihvimismasinaga lihvimine.

Teine analoogiline näide on palkmajatootja kodust. Omanik oli renoveerinud aastaid ilmastiku meelevallas olnud vana palkmaja, mille ühte nurka olid põhjalikult kahjustanud putukad. Tema oli terve seina, sh kahjustatud nurga heledaks puhastanud ja jättis kontoriruumis nähtavale, et võimalikud kahjurid ei saaks salaja tegutseda, vaid kõik oleks näha. Välja ei vahetatud selles kohas midagi ja kahjustus ei jätkunud, häiriv see nurk ka polnud.
 

Kas põrand säilitada või lammutada?

Näide 2: Üks maja oli kasutuses suvilana, mida on järjepidevalt jupikaupa korrastatud. Põrand oli tavaline laiadest laudadest paksu punaka värviga kaetud puitpõrand. Teine maja oli eelmisest vanem rehemaja, lauad veelgi laiemad kui eelmises ja värvitud sama punaka paksu värviga. Põrand oli vanem ja ka suuremate kulumise jälgedega. Kaugelt vaadates oli tegu üsna sarnaste põrandatega, teine oli rohkem kulunud laudadega.

Esimene majaomanik sai soovituseks enamiku põrandast välja vahetada, kuna see oli liivale toetatud ja altpoolt läbi mädanenud. Teine majaomanik sai soovituse põrand restaureerida ehk puhastada värvist, täita praod ja plommida paar kohta. Usun, et rohkem kulunud põrand kestab veel kaua ja on pärast restaureerimist majja vägagi sobiv.


Vahetame välisvoodri ja piilume seina sisse

Näide 3: Omanik oli ostnud väikse kolme toaga maja, kus oli tehtud siseruumidele "euroremont" ehk seinad ja laed kipsplaadiga viimistletud. Minuni jõudis projekt, mis käsitles maja välisvoodri vahetust ja välisviimistlust, kuid seal oli ka vihje, et maja on seestpoolt lisasoojustatud. Lisaks sellele oli korstnajalg kaetud kipsplaadiga, mis on tuleohutust silmas pidades lubamatu. Seespoolne soojustamine oli minu jaoks ohumärk ja otsustasin asjaga lähemalt tutvuda.

Selgus, et välisseinale kipsi alla oli pandud keskmiselt 10 cm paksune, osaliselt vahtpolüstüreenist ja osaliselt mineraalvillast lohakalt paigaldatud soojustus ilma aurutõkkekihtideta. Teadustulemustele tuginedes on niiskustehniliselt turvaline soojustuse paksus palkseinal kuni 5 cm (korrektselt tehes). Et kõike ei peaks eemaldama ja saaks minimeerida seespoolsest soojustusest tingitud riske, sai projekt täiendust 5 cm paksuse soojustuskihi näol väljapoole. Varasem praktika on näidanud, et hallitus võib oskamatu seespoolse soojustamise korral juba veidi rohkem kui aastaga elanike tervise rikkuda!


Kas minu maja tuleb lammutada?

Seda küsimust on minult mitu majaomanikku küsinud ja kõigile olen vastanud eitavalt.
Neljanda näitena palkseintega rehemaja, mida on hiljem täiendatud taluhäärberi stiilis juurdeehitustega. Katus oli paarist kohast läbi sadanud ja voodri olid omanikud osaliselt eemaldanud.
Nagu tavaliselt, oli vaja vahetada enamik esimesest palgiringist ja lammutada hilisem juurdeehitus, mis oli suuremate putukakahjustustega. Kuid mõne pinnapealse putukakahjustusega palgi kohta, mis väliselt üsna kole, sai soovitatud kahjustatud pinnakiht maha tahuda ja palgid alles jätta. Palkseinad olid üldiselt heas korras, hea meistri töö. Sajandivanust ilusate arhitektuursete elementidega maja lammutada oleks ju patt.


Seinad korralikult soojustatud, toas ikka külm…

Näide 5: Silikaatvoodriga puitkilpidest kasarmu tüüpi maja vajas soojustamist. Kelleltki nõu küsimata otsustati silikaatvoodri peale lisada puitkarkass, mille vahel 10 cm mineraalvilla, kaetud tuuletõkke ja värvitud voodrilaudisega. Kahjuks see investeering tubasid märkimisväärselt soojemaks ei teinud, kuna sokli osas oli silikaatvooder katmata, samuti puudus soojustus aknapõskedel ja müüritise ülemisel serval katuse all.
Lisaks sellele oli silikaatvoodri ja puitkilpidest seinaosade vahel õhuvahe, mis oli akende ümbert ja pööningult avatud. Tuul puhus nende kahe seinaosa vahelt läbi. Kokkuvõtvalt pole sellisel moel mõtet soojustamisele raha raisata.

 

Projekt lahendagu kõik soojustuskihiga seotud sõlmed:

katuse, vahelae ja välisseina liitekoht ehk räästasõlm;

vundamendi liitumine välisseina ja põrandatega ehk soklisõlm;

akende ja uste liitumine välisseinaga;

vajadusel katuslae lahendus;

soojustatud vaheseina liitumine välisseinaga, kui mõned ruumid hoones on kütmata (näiteks garaaž).

Sarnased artiklid