Magustusained jaotatakse kahte rühma.
1. Veresuhkrut tõstavad fruktoos (puuviljasuhkur), sorbitool, ksülitool ja maltitool; nende hulka kuuluvad loomulikult ka suhkur, mesi ning siirup.
2. Veresuhkrut ei tõsta aspartaam, atsesulfaam, tsüklamaat ja sahhariin.
Enamikes magustatud jookides kasutatakse aspartaami ja sahhariini, mis võivad jookidele anda kas meeldiva või ebameeldiva lisamaitse. Need on keemilise päritoluga magustusained ja seetõttu on nende tarvitamisel omad piirid: näiteks aspartaamil kuni 40 mg kehakaalu iga kilogrammi kohta päevas. Kuna aspartaami ja sahhariini magusus on väga suur, pole need ohtlikud täiskasvanule, küll aga lastele, kelle kehakaal on väike.
Suhkruhaige toit ei pea olema sugugi suhkruvaba, vaid vähemagus. See tähendab: suhkur pole diabeetikule keelatud, kuid selle kasutamist soovitatakse piirata, kuna kiire imendumise tõttu tõuseb veresuhkur kiiresti kõrgele ja ravi ei ole tõhus.
Kui valid magustusained esimesest rühmast, siis pole vahet, millist kasutad, sest kõik need tõstavad veresuhkrutaset. Teises rühmas olevad magustusained ei tõsta veresuhkrut ja neid võib kasutada mõõdukas koguses.
Allikas: endokrinoloog Marju Past
