Igaüks meist on erineva loomuga, nii on lugu ka meie organismiga. Kolesterool on eluks hädavajalik, kuid selle liig mõjub igaühele isemoodi: ühel tulevad selle ajel südame ja veresoonte haigused, teine elab kasvõi saja-aastaseks. Küsimustele vastab Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht, südamearst professor Margus Viigimaa.
Kui suur/väike kolesteroolisisaldus on organismile eluliselt vajalik ja mil määral oleneb see inimese vanusest?
Kolesterooli ealisi norme ei ole, kuigi selle tase vanusega tavaliselt tõuseb. Pole täpselt selge, miks. Kas siin toimib mingi kompensatsioonimehhanism või midagi muud – igal juhul pole see füsioloogiline põhjus. Tegelikult ei ole vanemal inimesel kolesterooli vaja rohkem kui nooremal, kusjuures näiteks imikul on halba kolesterooli imevähe – ainult 1 mmol/l –, eakal aga tavaliselt 3,5–4. Praegu peetakse üldkolesterooli normiks veres kuni 5 mmol/l: sellest halba (LDL) kuni 3 ja head (HDL) vähemalt 1.
Triglütseriide võib olla kuni 2 mmol/l.
Muidugi tekib küsimus: kes need normid kehtestas? Eri maade inimeste kolesteroolisisaldust on palju uuritud ning nende laialdaste uuringute põhjal on leitud, et kui kolesterooli on mingist piirist üle, siis on ka südame-veresoonkonnahaigusi rohkem. Füsioloogiliselt aga võiks seda eluks vajalikku ainet olla veelgi vähem – see inimesele midagi halba ei tee.
Üle normi aga olla ei tohiks, kuigi kui võtame elanikkonna keskmise kolesteroolitaseme näiteks Eestis, siis on see normist kõrgem. See on meil seotud põhjamaiste toitumisharjumuste ja mingil määral ka pärilikkusega, kusjuures lõunapoolsetes riikides on eelkõige teistsuguse toitumise tõttu keskmine tase hoopis madalam.
Põhjalikumalt loe ajakirjast...
Kimpus kõrge kolesterooliga
Kõrge kolesterooli võimalike pahategude üle vaidlevad nii teadlased kui ka lihtsurelikud aina edasi, kusjuures arvamusi on seinast seina. Loomulik ka, sest ühte ja ainsat tõde pole siingi olemas. Ometi on miski päris kindel ja mõndagi alles uuritakse.
