Me järgime paljusid ilurutiine sageli seetõttu, et oleme alati nii teinud, ent mõned väärad harjumused võivad mõjuda vastupidi ootustele ja teha kokkuvõttes hoopis halba.
1.
Peanahk kiheleb ja sügeleb, nii et kogu aeg tahaks kratsida, ja must kampsun on valgeid helbeid täis. Mida teha?
Peanaha ketendus on üsna sage häda nii meestel kui ka naistel – valged helbed õlgadel ja seljal on tõeline nuhtlus.
Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) on üks kolmest Eestis looduslikult kasvavast pihlakakaliigist, teised on pooppuu (S. intermedia) ja tuhkpihlakas (S. rupicola).
Kui välismaised toidublogid kihavad soovitustest süüa tšiiaseemneid või assaimarju, võivad eestlased pöörata rõõmsalt pilgu oma toidulauale, kust leiab võrdväärsed või veel paremadki supertoidud – seemned.
Et kivist korstnapits vihma ja lume käes ei laguneks, on vajalik korstnamüts, mis ühtlasi parandab ka korstna tõmmet. Uutel korstnatel võib mütsi olla ka komplektis, kuid vanematele saab selle tellida plekksepalt.
Terviseteadlikud kinnitavad, et pole kasulikumat asja kui nisuoras. Samad allikad teatavad, et nisu on nagu suhkurgi valge surm ja seda ei peaks sööma mitte mingil kujul. Kus on tõde?
* Nisutoodete söömise tagajärjel koguneb rasv vöökohale.
Omale toiduvarude soetamisest on viimasel ajal palju räägitud. Kui endal aiamaa, on tooraine omast käest võtta, aga ka turult või poest saab nüüd piisavalt värsket kohalikku kraami.
Septembri lõpupoole on paras aeg istutada koduaeda mõni toompihlakaliik iluks ning saskatoonisort viljadega maiustamiseks.
Roosõieliste sugukonda kuuluvas toompihlaka (Amelanchier) perekonnas on suvehalja põõsana või põõsaspuuna kasvavaid liike ja hübri
Põhjamaise karmi talvega käivad kokku soe aluspesu, mitmekihiline rõivastus, aurav hingeõhk… ning rammus toit ja vähene liikumine. Ega lisakilodki siis kaugel ole.