Murrame müüte! Nisu teeb luud hapraks, keskkoha paksuks ja pehmendab aju?

kodus.ee
Ükski toiduaine üksi kõhtu ega vööümbermõõtu ei kasvata. | Shutterstock

Terviseteadlikud kinnitavad, et pole kasulikumat asja kui nisuoras. Samad allikad teatavad, et nisu on nagu suhkurgi valge surm ja seda ei peaks sööma mitte mingil kujul. Kus on tõde?

* Nisutoodete söömise tagajärjel koguneb rasv vöökohale. Nendel, kes söövad palju saia, on nn õunakeha.

Müüt. Ükski toiduaine üksi kõhtu ega vööümbermõõtu ei kasvata. Prantslased ei tea rukkileivast midagi, vaid söövad iga päev ühe pika valgest jahust saia. Sellegipoolest peetakse neid saledaks rahvaks. Kaal kasvab, kui süüakse rohkem, kui kulutatakse, ükskõik, kust see toiduenergia tuleb. Rohke saia söömine võib olla kasvava kõhu põhjus, kuid siis on seda ka televiisori vaatamine.

 

* Kui lõpetada nisutoodete söömine, hakkab kaal alla minema.

Nii ja naa. Nisutooted sisaldavad süsivesikuid. Kui süsivesikute söömist vähendada, siis hakkab kaal tõepoolest langema. Kuid süsivesikuvaest dieeti ei jõua kaua pidada ja see pole ka tervislik. Nisu vältimine oma menüüs põhjustab kaalulanguse sellepärast, et s iis jääb toiduvalikust välja palju selliseid toite, mis sisaldavad rohkelt energiat, nagu pitsad, pirukad, koogid ja saiakesed. Inimene jälgib rohkem, mida ta suhu pistab, ja kaal hakkabki kukkuma.

 

* Nisu teeb luud hapraks.

Tõde. Kui inimesel on tsöliaakia ja seda ei hoita kontrolli all, siis võib see tõesti luud hapraks muuta. Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille korral nisus ja teistes teraviljades olev valk, gluteen, kahjustab peensoole limaskesta ning takistab toitainete imendumist. Gluteen takistab ka kaltsiumi imendumist, mis on luudele hädavajalik mineraalaine. Kaltsiumi imendumist takistab ka kiudainete, näiteks kliide ja täisteranisu söömine.

 

* Nisu pehmendab aju.

Müüt. Alatoitluse all kannatavate hindude vaimsed võimed paranesid, kui nad hakkasid sööma nisust tehtud valget saia. Samasuguseid uurimistulemusi on saadud ka Aafrikas. Tulemused näitavad seda, et ajud said viimaks piisavalt energiat.

Palju on kirjutatud ja räägitud süsivesikute põhjustatud väsimusest: kui süüa näiteks lõunaks makarone, siis tuleb pärastlõunasel ajal uni peale. Kuid on kindlaks tehtud, et ei nisu ega süsivesikud põhjusta väsimust. Unisust mõjutab see, kui palju ja millises vahekorras me toitu söönud oleme. Uniseks teeb liiga suur toidukogus – ka siis, kui süüa ainult liha. Aeglaselt imenduvad süsivesikud teevad vähem uniseks kui kiiresti imenduvad.

Süsivesikute imendumist mõjutavad kiudainesisaldus, toidu struktuur ja ülejäänud toit, mis maos on. Süsivesikud imenduvad aeglasemalt, kui koos nendega süüa ka valku. Peenjahust küpsetatud valge sai suurendab vere glükoosisisaldust kiiremini kui täisterajahust valmistatud leib. Makarontoodetes on süsivesikud nii tihedalt kokku pressitud, et nad imenduvad küllaltki aeglaselt.

 

* Nisu on kõige ebatervislikum süsivesik.

Müüt. Nisu ei ole süsivesik, vaid ta sisaldab süsivesikuid. Kuid nisu on üks enim allergeene sisaldavatest toiduainetest. Selles on rohkem allergiat tekitavaid aineid kui teistes viljades. Nisust on neid leitud 19, odrast 6 ja rukkist 3. Täisterarukist sisaldav toit parandab selliste inimeste insuliiniainevahetust, kellel on oht haigestuda teise tüübi diabeeti. Täisteravilja, ka nisu kasutamine toidus on tervisele kasulik. Täisteraviljatoodete söömine hoiab korras seedimise ja soolestiku ning vähendab südamehaiguste riski.

 

* Nisu sisaldab tervisele kasulikke ühendeid.

Tõde. Täisteranisus on aminohappeid, mineraalaineid, nagu rauda ja tsinki, B-vitamiine ja kiudaineid. Nende sisaldus sõltub sellest, millist osa nisuterast toiduks kasutatakse. Toitainesisaldus oleneb ka sordist ja kasvuoludest. Samuti on nisu tähtis seleeniallikas.


Rohkem saad müütide murdmisest lugeda raamatust „Müüt või tõde?“

Artikli märksõnad