Laukude lummavad õiepallid
Anu-Kristin Tara
Hübriidsort 'Gladiator' võib kasvada kuni 2 m kõrguseks hiiglaseks. | Shutterstock

Ilulaukude all mõeldakse tavaliselt neid suurte lillade õiepallidega sibullilli, mis kaunistavad aeda suve esimesel poolel juunis-juulis. Laukude perekond on tegelikult aga nii rikkalik, et eri kõrgusega õisi ja värve jätkub maist hilissügiseni nii päikeselisele kasvukohale kui ka varju.

Laukude (Allium) edukaks kasvatamiseks tuleb hoolega järgida nende liigiomaseid kasvunõudeid.
Kuivadest kasvukohtadest pärit liigid on suure ümara sibulaga. Nad alustavad kasvu kevadel kohe pärast lume sulamist ja õitsevad suve alguses, mais-juunis. Õitsemise ajal hakkavad nad lehti kaotama, nood närbuvad, kolletuvad ja surevad.

Pärast õitsemist vajavad need liigid kuiva sooja puhkeperioodi, et valmistuda järgmiseks kasvuhooajaks. Sügisel ja kevadel nõuavad nii sibulad kui taimed aga niiskust.
Pehme talve pidev liigniiskus on sellistele laukudele sageli saatuslik, sest sibulad lähevad mädanema. Seda saab vältida, kui istutad nad kergemale, vett hästi läbilaskvale mullale. Kui vaja, lisa jämedamat liiva või kruusa.

Eriti niiskustundlikud liigid on kaval pärast õitsemist ja lehtede kuivamist välja kaevata, hoida kuivas ja istutada tagasi sügisel, septembris-oktoobris.

Niiskemast kliimast pärit liigid on piklike, sageli risoomile kinnituvate sibulatega. Nende kasvuaeg on pikem ja õitsemisaeg hilisem kui kuivade alade laukudel – suve teisel poolel ja sügisel. Neil on kitsad lehed. Kasv algab kevadel hiljem, aprilli lõpus või mais.

Nendel liikidel, mille kodumaal on kuivad talved ja niisked suved, on kitsad sibulad ja kiulised juured. Õitseaeg on suve lõpus ja sügisel. Taoliste laukude lehed püsivad õitsemise ajal ja ka kasvuhooaja lõpuni rohelised.

Liiga tihedaks kasvanud laugupuhmikute sibulad võta õitsemise kindlustamiseks kolme, hiljemalt viie aasta järel juuni lõpus või juulis pärast õitsemist ja lehtede kuivamist välja. Tagasi istuta septembris-oktoobris sibula kolmekordse kõrguse sügavusele. Risoomidega lauke istutatakse ümber ja jagatakse kevadel mai alguses. Kui aias pikka aega kasvanud laugud ei taha enam õitseda, tuleb nad kindlasti ümber istutada.

Kevadel anna laukudele, eelkõige neile, kes on tugevakasvuliste püsikute keskel, turgutavat lämmastikurikast väetist ja hiljem täisväetist.

 

Õiekonveieri esimesed
 

Kõige varem, maikuus, on oodata lumilaugu (A. zebdanense) lumivalgeid,  tähtjatest õitest koosnevaid õisikuid umbes 30 cm kõrgusel õievarrel. Lumilaugu kitsad lehed meenutavad kõrrelisi ning aja jooksul moodustab ta aias kena tiheda puhmiku. Lumilauk kasvab hästi tavalises aiamullas, on külmakindel ja pikaealine.

Teine varajane madal lauk on karatau lauk (A. karataviense). Tema valge, valkjasroosa või punakas õisikukera asetseb kahe laia kaarduva kauapüsiva hallikas-punaka lehe taustal. Taime kõrgus on 10–30 cm. Kasvab ühtviisi hästi nii potis kui peenral kuivemal pinnasel. Karatau lauk on ilus ka pärast õitsemist, õiepallid säilitavad oma kuju ning sobivad hästi kuivatamiseks.

Õitsema hakkavad tuntud kõrged liigid oma kuulsate sortidega. Pikalt, kuni viis nädalat õilmitsevad auhinnatud sordid ’Ambassador’ ja ’Globemaster’. Nende 20 cm läbimõõduga õisikud on vastavalt tumepurpursed ja violetsed, küündides 1–1,5 m kõrgusele maapinnast. Päikeseline kasvukoht vett hästi läbilaskval pinnasel on neile parim.

Nimetatud laukude lehed hakkavad kuivama õite ilmudes, mistõttu on soovitatav nende juurde istutada tiheda lehestikuga püsikuid. ’Ambassador’ ja ’Globemaster’ on suurepärased lõikelilled ning nende kuivanud õiepallid pika varre otsas säilivad kaua.

Kuni 2 m kõrguseks hiiglaseks sirgub ’Gladiator’. Tema lilla õisik on umbes 10 cm läbimõõduga, sobides nii lõikeks kui kuivatamiseks. ’Gladiator’ kasvab edukalt päikeselisel vett hästi läbilaskval pinnasel. Ka selle sordi lehed närbuvad õite tulekuga, mida aitavad varjata tiheda lehestikuga püsililled.

Aedades levinud hollandi laugu (A. hollandicum) sort ’Purple Sensation’ on vastupidav ja hästi paljunev. Tema erklillad, veidi hõredad, kuni 10 cm läbimõõduga õiepallid paiknevad kuni meetriste varte tippudes ning avanevad sageli juba mai lõpus. Hollandi lauk soovib hea drenaažiga mulda ja päikeselist kasvukohta, kuid talub ka poolvarju. Ta on kaunis koos tihedalehiste püsikutega, nagu kõrrelised, siilkübarad, tähtputked, hostad, päevaliiliad, magunad.

Sort ’Firmament’ on turkmeenia ja purpurpunase laugu (A. cristophii x A. atropurpureum) hübriid. Esimene on andnud talle iseloomuliku, 10–12 cm läbimõõduga hõreda õisiku, teine ilusa tumeda õievärvuse. Sordi kõrgus on kuni 80 cm. Hea drenaažiga pinnases on ta vastupidav ja õitseb kaua.

 

Südasuvised peibutajad
 

Turkmeenia lauk (A. cristophii) uhkeldab väga suurte, kuni 30 cm läbimõõduga lillade hõredate õisikutega juulis. Lehed on hallikad ning iseloomulikult karvakestega servades ja lehe alumisel pinnal. Taime kõrgus on kuni 50 cm, tihedalehiste püsikute seas on tema kiirjad õisikud väga efektsed. Turkmeenia lauk on tundlik liigse niiskuse suhtes, vajab väga head drenaaži ja päikeselist kasvukohta.

Väiksemate õitega laukudest on kaunis purpurpunane lauk (A. atropurpureum). Tema tumepunased, kuni 8 cm läbimõõduga lamedad tihedad õisikud puhkevad juuni lõpus-juuli algul. Kõrgus on kuni 80 cm. Ta vajab hea drenaažiga mulda ja päikeselist kasvukohta. Purpurpunane lauk paljuneb aias hästi paljude pisikeste külgsibulate abil. Õied sobivad lõikeks ja kuivatamiseks.

Haruldaselt puhassiniste õiepallidega on taevassinine lauk (A. caeruleum). Tema 6–8 cm läbimõõduga tihedad õisikud ilmuvad kuni meetriste peenikeste varte tippu juulis, kui suurte õiepallidega laugud on õitsemise lõpetanud. Lehed on peened, hakkavad kasvama juba sügisel ning kuivavad õitsemise ajaks. Ta paljuneb hästi väikeste külgsibulate abil, aja jooksul tekkinud tihedad kogumikud tuleb regulaarselt ümber istutada, et taim hästi õitseks. Taevassinise laugu kaaslasteks sobivad kõrrelised, iirised, pojengid, salveid, raudrohud.

Purpursete munajate tihedate õisikutega koonuslauk (A. sphaerocephalon) vajab efekti saavutamiseks tihedat istutust, vähemalt 20–25 sibulat kõrvuti. Kuni 80 cm kõrguse taime lehed on kitsad, ruljad ning kuivavad õitsemise ajaks. Koonuslauk paljuneb usinalt külgsibulate abil, tihedaks muutunud kogumikud tuleb õitsemise ergutamiseks ümber istutada. Koonuslaukude kõrvale sobivad suve teisel poolel õitsevad tiheda lehestikuga püsikud: kõrrelised, salveid, ogaputked, raudrohud. Liik on külmakindel ja vähenõudlik, kardab vaid liigniiskust.

Kuldkollaste õiega kuldlauk (A. moly) on kiirelt paljunev madal liik. Kuni 30 cm kõrguste varte tippudes avanevad juuni lõpus poolkerajas õisikus tähtjad õied. Hallikasrohelised laiad lehed kuivavad õitsemisel. Tihedaks muutunud kogumikud tuleb õitsemise kindlustamiseks iga 3–4 aasta tagant ümber istutada. Kuldlauk on külmakindel ja vastupidav, kasvab hästi niiskemal mullal ja ka poolvarjus. 

Teine madal (20 cm) liik on erkroosade õitega mäestiklauk (A. oreophilum), mis puhkeb juuni keskel. Lehed kuivavad õitsemise saabudes. Mäestiklauk on kaunis kiviktaimlas, potis ja peenraservas. Ta on külmakindel ja vastupidav, eelistab päikselist kasvukohta ja hea drenaažiga mulda.

Artikli märksõnad