Sigur on üllatavalt mitmekülgne. Salatit, krõpse, kohvi ja turgutuseks vannivette

Kaja Kurg
Taevassiniste õitega sigurit võib kasvatada ka lihtsalt ilu pärast. | Shutterstock

Siguri noortest lehtedest võib teha salatit, sügisel kingib ta aga kasvatajale väärtuslikest ühenditest pungil juurika, millest võib teha näiteks krõpse.

Mis lill see tee ääres nii kaunite helesiniste õitega õitseb, on küsinud nii mõnigi, kellega on südasuvisel Eestimaal ringi sõidetud. Kuuldes, et see on sigur (Cichorium intybus), on küsija vahel isegi üllatunud, sest nii ilusat õitsejat on ilmselt raske seostada mõru-kibeda sigurikohviga.
Sigur on oma õitsemisajal juulist septembrini tõesti väga kaunis – selliseid taevakarva õisi ei kohta looduses just sageli. Lisaks on ta ka hea meetaim. Sigur on püsik, mida võib aias kasvatada ka lihtsalt ilu pärast.

Sigur pole meie põline liik, vaid n-ö tulnuktaim. Omal ajal otsustas ta taluaedadest jalga lasta ja on nüüd meie looduses hästi kohanenud. Eesti taludes hakati juursigurit kasvatama sadakond aastat tagasi. Juursigur on hariliku siguri teisend (var. sativum), millel on pikk ja jäme lihakas juur.  
Eelmise sajandi esimesel kolmandikul oli juba peaaegu igas talus oma siguripõlluke. Kuivatatud, pruunistatud ja peeneks jahvatatud sigurijuuri lisati rukkist ja odrast valmistatud viljakohvile. Sigurikasvatus läks mõnel pool koguni nii hästi, et kuivsigurit jätkus ka müügiks ja seda isegi eksporditi. Sigurikasvatus oli omal ajal eriti levinud Peipsi ääres.
Kohvipõõsalt saadud ubade ehk tõelise kohvi pealetungiga vajus sigur meie kandis unustusse.

 

Lihtne kasvatada
 

Sigur on leplik ja vähenõudlik. Paremini kasvab ta sügavalt haritud viljakal parasniiskel maal. Märjas mullas võivad juurikad kergesti mädanema minna.
Kevadel tuleb seeme külvata peenrale mai keskpaiku, mitte varem, sest muidu võivad taimed ennakõiduda ja neilt ei saa korralikku juurvilja.
Esimesel aastal kasvatab taim tiheda lehekodariku ning valge sisu ja koorega juurvilja, mis võetakse üles septembris-oktoobris või varakevadel.

Teisel aastal sirutub kodariku keskelt ülespoole õisikuvars, mis võib ulatuda sõltuvalt kasvukohast 120 cm kõrguseni. Lehekaenaldes puhkevad helesinised korvõisikud, mille läbimõõt on kuni 5 cm. Vahel harva on õisikud ka valged või roosad. Siguri seeme valmib meie kliimas hästi, selle idanevus säilib 3–4 aastat.
Juursiguri seeme on meie aiaärides müügil, silma on jäänud näiteks sordid ’Kofejok’, ’Polanowicka’, ’Di Chiavari’. Sordid kasvatavad kopsaka juure, mille läbimõõt võib ulatuda 8 ja pikkus 15–35 sentimeetrini.
Loodusest korjatud siguriseemnest sirguvad taluaedades kasvanud sortide metsistunud järglased.

 

Salatit ja krõpse
 

Paljud ilmselt ei tea, et edukalt saab ära kasutada ka siguri noori lehti, mis sobivad hästi pikantseks maitselisandiks suvistesse salatitesse. Noori juurikaid, mis pole veel nii kibedad, võib toiduks keeta ja hautada. Kirjanduse andmeil pidavat see olema lausa delikatess.
Kohvimaterjaliks sobivad esimese ja teise kasvuaasta juurikad, vanemad on juba sedavõrd mõrkjad, et nii kibedat jooki keegi ei taha. Ergutavat kofeiini sigurijuurikas muidugi pole.

Üles võetud juurikad tuleb kohe mullast puhastada, pesta, tükeldada peeneks ja kuivatada, sest seistes juurikate väärtus väheneb ning neist ei saa enam head kohvimaterjali. Kuivatada võib ahjus või toidukuivatis. Kohvi jaoks tuleb need röstida ja jahvatada.

Röstimata juuretükikest närides muutub mõru maitse tasapisi magusaks, sest juurikas sisalduva ühendi inuliini lagunemisel moodustub fruktoos – kõige magusam looduslik suhkur. Esimese hooga ei tule see põnev suhkrune maitse esile, sellepärast peabki veidi aega mäluma.
Juurika võib lõigata õhukesteks seibideks ja kuivatada ära madalal kuumusel (60°), et kasulikud ained säiliksid. Talvel  on selliseid krõbuskeid hea närida kartulikrõpsu asemel.

 

Suvel varu lehti
 

Kogu siguritaim sisaldab tervisele väga kasulikke ühendeid. Neist tähtsaim, mille tõttu sigurit eriti kõrgelt hinnatakse, on polüsahhhariid inuliin. Juurikas võib seda sisaldada mõnedel andmetel koguni 60%. Inuliin soodustab heade soolebakterite tegevust, millest saab alguse hea tervis ja enesetunne. Lisaks langetab see kolesteroolitaset veres ja aitab paremini omastada kaltsiumi.

Siguri tarvitamine tõstab toonust, teeb meeleolu paremaks, korrastab ainevahetust, tugevdab südametalitlust, on üldtugevdava toimega jne.
Siguri lehtedest ja juuretükikestest võib teha ka kosutavat taimeteed. Kuivatamiseks korja lehti juulis ja augustis. Nahahaiguste leevendamiseks on soovitatud sigurivanne, selleks tuleb eelnevalt teha kuuma veega lehetõmmis, mis lisatakse vanniveele.

shutterstock_667694638.jpg

Sigurijuures on ohtralt inuliini ja teisi kasulikke biokeemilisi ühendeid.
Shutterstock
Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid